Marina Kaljurand: Euroopa Liit peab klaarima varasemalt tehtud vigu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber Euroopa Parlamendi valimistel Marina Kaljurand peab Euroopa Liidu praeguste raskuste põhjuseks varasematel aastatel tehtud vigu, eelkõige rändekriisi ajal Euroopa Komisjoni soovi kehtestada kohustuslikud põgenike vastuvõtu kvoodid.

"See tähendab Euroopale seda, et Euroopa maksab nende vigade eest, mida me koos oleme teinud," rääkis Kaljurand Raadio 2 saates "Achtung. Lobjakas".

Ta tõi näiteks rändekriis alguse, kui Euroopa Komisjon soovis riikidele kehtestada kvoodid, kui palju pagulasi iga riik peab vastu võtma ning rääkis, et riikidelt nõudis palju tööd, et seda algatust muuta. "See ei ole see, millisena inimesed ja rahvusriigid tahavad Euroopa Liitu näha. Brexit oli üks vigade parandus, nüüd tulevad europarlamendi valimised, suure tõenäosusega parlament nihkub paremale - see on teine vigade parandus," loetles Kaljurand.

"Küsimus ongi - kui palju me veel neid vigu teeme, enne kui me suudame rahulikult ja arusaadavalt oma inimesi kuulata, oma inimesi nendesse aruteludesse sisse tõmmata ja teha seda, mis on oluline inimestele," rääkis ta.

Kaljurand tõi esile Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, kes ei ole tema hinnangul olnud kõige osavam suhtleja riikide valitsustega. "Kui Euroopa ei ole inimesi kuulanud, püüdnud kunstlikult tekitada tugevamat ja sidusamat Euroopa Liitu kui riigid on valmis. Ja olgem ausad - ega Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ei ole kõige parem diplomaat. Tema käskiv stiil - võtke, tehke, oldagu, tehtagu - ei ole see, mida inimesed tahavad ja mida riigid taluvad," rääkis ta.

Kommenteerides paremäärmuslike jõudude eeldatavat edu eurovalimistel, tõdes Kaljurand, et seda ei saa kunstlikult eraldada samasugustes arengutest, mis toimuvad üksikutes riikides. Tema hinnangul ei pruugi oma koostööst teatanud paremäärmuslikud jõud, kelle üks liitja on Itaalia siseminister, partei Liiga liider Matteo Salvini ja millega ühinemisest on teatanud ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), siiski ühtseks jääda, kuna neil on paljudes küsimustes erinevad vaated. Kaljurand tõi näiteks suhtumise Venemaasse, mis on erinev Lääne- ja Ida-Euroopa paremerakondades.

Sama on ka Eesti uue, EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuskoalitsiooni puhul, mille traagelniidid on näha ja kus kolmel erakonnal on mitmeid erimeelsusi, lisas Kaljurand.

Vastates saatejuht Andrus Karnau küsimusele, kuidas võõrandumisest üle saada, leidis Kaljurand, et poliitikud peaksid inimestega rohkem rääkima ning tõi esile, et europarlamendi liimetele on iga kuu üks istungitevaba nädal, mille ajal saab pühenduda suhtlemisele valijatega.

Hinnates EKRE valitsusse võtmis, leides Kaljurand, et seda ei oleks pidanud tegema. "Eesti puhul oleks saanud seda ära hoida, oleks olnud mitu teist koalitsiooni võimalust enne, kui hakata EKRE-ga läbi rääkima," märkis ta. Kaljuranna sõnul ei tähenda EKRE-le riigikogu valimistel antud ligi 100 000 häält seda, selle erakonna põhimõtted hakkavad valitsema kogu Eesti ühiskonda. "Demokraatia ongi selles, et kuulatakse erinevaid hääli ja osapooli. Sada tuhat ei ole kogu Eesti," märkis ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: