Raimond Kaljulaid näeb EP-sse saamisel võimalust mõjutada Eesti poliitikat ({{commentsTotal}})

Foto: Ingrid Peek / ERR

Keskerakonnast lahkunud riigikogu liige Raimond Kaljulaid näeb Euroopa Parlamenti pääsemises võimalust mõjutada Eesti poliitikat.

"Jättes kõrvale üleeuroopalised küsimused, on tähtis see, et ühena 101 riigikogu liikmest on minu mõju kindlasti väiksem kui ühena Eesti kuuest või seitsmest eurosaadikust," ütles Kaljulaid esmaspäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

"Volitused ja võimalused on Euroopa Parlamendi saadikutel oluliselt suuremad kui Eesti riigikogu liikmetel. Kindlasti on sellel kandideerimisel minu jaoks tugev Eesti-sisene mõõde juures," tunnistas Kaljulaid.

Rääkides, millise poliitilise grupiga ta Euroopa Parlamenti saades ühineda võiks, nimetas Kaljulaid ALDE-t, kuhu kuuluvad Eestist nii Keskerakond kui ka Reformierakond, aga ka ALDE ja Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni partei koostöös moodustatavat võimalikku uut saadikurühma.

"Mina ei ole liberaalidega viimastel kuudel kõnelnud ja natuke imestan ausalt öeldes, et nad ei ole siiamaani helistanud. Küll aga olen rääkinud prantslastega, kes esindavad Emmanuel Macroni parteid En Marche ja kes võivad koos ALDE-ga moodustada uue grupi," rääkis ta. "Ütlen ausalt - nende kahe vahel valimine võib kujuneda päris keeruliseks. Kui nende erinevustest rääkida, siis näen prantsuse seltskonna silmis rohkem sädet Euroopat reformida," tõdes Kaljulaid, lisades, et tema hinnangul on liberaalid paljudes küsimustes käitunud "uute konservatiividena", olles muutuste vastu.

"Ega seda keegi ju ei eita, et nii nagu Eesti, vajab ka Euroopa reforme," märkis Kaljulaid, rõhutades, et on oma vaadetelt jätkuvalt tsentrist ning muretseb majandusliku ebavõrdsuse pärast. "Euroopas ja Läänes tervikuna eksisteerib väga tõsine probleem, mis on seotud majandusliku ebavõrdsusega. Kui me mõtleme ajas edasi - suurema digitaliseerimise, tehisintellekti, masinõppe kasutuselevõtu peale, siis paljude autoriteetsete teadlaste hinnangul ebavõrdsus pigem suureneb, kuna väga paljude tööde tegemiseks, mida me täna teeme, ei ole tulevikus enam inimest vaja," rääkis Euroopa Parlamendi saadikukandidaat.

"See viib veel omakorda suurema ebavõrdsuse kasvuni - mitte ainult meil, vaid üle kogu lääneriikide - siis see omakorda on veel üks võimalus kõikidele populistlikele jõududele seda olukorda ära kasutada," tõdes Kaljulaid.

Tema sõnul ei ole siiski vaja kõiki küsimusi Euroopa Liidu tasemel lahendada, vaid lähtuma peab lähimuspõhimõttest. Samuti toetab Kaljulaid riikide Euroopat, mitte föderaalset Euroopa Liitu. "Ma olen oma vaadetelt liberaal, aga kindlasti ei ole ma inimene, kes unistab lõpliklult föderaalsest Euroopa Liidust. Seda mulle küll omistatakse pidevalt, aga ma ei ole seda kusagil väljendanud. Mulle rahvusriikide Euroopa meeldib ja ma arvan, et see ongi Euroopa rikkus," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaiu sõnul on ta praeguseks suutnud oma kandidatuuri toetuseks moodustada toetusmeeskonna ning saanud ka kampaaniaks vajaliku rahastuse.

Kaljulaid sai 3. märtsi riigikogu valimistel 7303 häält, mis oli Keskerakonna kolmas tulemus.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: