Eesti Pank tähistab reedel oma 100. sünnipäeva. Täpselt 100 aastat tagasi kanti panga pearaamatusse esimene summa ehk kümme miljonit marka, aga otsuse panga asutamisest tegi ajutine valitsus juba 24. veebruaril 1919, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Panga ajaloo raamatuks vorminud Villu Zirnask peab üheks huvitavamaks ja vähemtuntud perioodiks Nõukogude okupatsiooni aega ja näiteks seda, kuidas õnnestus säilitada Eesti kuld.

"Kuna Eesti välisesindused elasid sellest rahast, mis Eestil oli välismaale jäänud peale okupeerimist, ja USA korrespondentpankades olev raha hakkas otsa saama 1980. aastatel, siis oli mõtteid, et kuidas saaks seda kulda Eesti välisesinduste töö heaks ära kasutada. Aga kuna see oli rahvusvaheliste arvelduste panga kaudu vormistatud keskpankadesse, siis see nagu niisama lihtsalt ei läinud," rääkis raamatu "Eesti Panga lugu" autor Villu Zirnask.

Kuu aja pärast ameti maha panev panga president Ardo Hansson peab oma ametiaja kõige keerulisemaks perioodiks selle algust.

"Need kõige keerulisemad ajad olid alguses, kui oli kriis Kreekas ja laiemalt Lõuna-Euroopas. Oli pingeline, palju telekonverentse, otsuseid jne. Sellega võrreldes on praegu suhteliselt rahulik, kuigi riske on veel küllalt," rääkis ta.

Reedel nimetas president Kersti Kaljulaid ametisse Eesti Panga uue presidendi Madis Mülleri, kelle sõnul on keskpangal täna põhjust muretseda riigieelarve tasakaalu pärast.

"Täna me tõesti näeme, et Eesti majandus hetkel ja viimasel paaril aastal on olnud piisavalt heas seisus, et riigieelarvet koostades pigem võiks olla pisut konservatiivsem, näha ette pigem täiendavate puhvrite loomist. Kas see meil 2019. riigieelarvega õnnestub, see praegu ei ole päris selge. Seetõttu, kui küsimus on, et kas me oleme mures, siis vastus kindlasti on jah, tasub olla ettevaatlik, tasub olla pisut mures. Ju siis uus valitsus selle teemaga kohe tegelema ka hakkab," rääkis Müller.

Nii lahkuva kui ametisse astuva presidendi sõnul on Eesti Panga mõjukus pärast euroalaga liitumist pigem kasvanud kui kahanenud, sest kaasa räägitakse otsuste tegemisel Euroopa tasemel.