Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles ERR-ile, et kella 18 seisuga oli talgupäeval osalejate arv 44 046. Kokku korraldati üle Eesti 2051 talgut. Korraldajate andmetel lükati halva ilma tõttu tööd edasi 82 talgupaigas.

Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 465 talgul osales kokku 14 413 inimest. Elanike arvu järgi oli kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 210 talgul 3301 inimest ehk 9,9 protsenti maakonna elanikest.

Pärnumaal osales 173 talgul 2987 talgulist, Tartumaal 167 talgul 3420 talgulist, Lääne-Virumaal 148 talgul 2804 talgulist, Ida-Virumaal 131 talgul 3611 talgulist, Raplamaal 125 talgul 1939 talgulist, Läänemaal 107 talgul 1592 talgulist, Järvamaal 100 talgul 2189 talgulist, Võrumaal 98 talgul 1752 talgulist, Jõgevamaal 94 talgul 1513 talgulist, Viljandimaal 77 talgul 1053 talgulist, Valgamaal 64 talgul 1501 talgulist, Põlvamaal 50 talgul 839 talgulist, Hiiumaal 39 talgul 855 talgulist.

Väljaspool Eestit korraldati kolm talgut: Kanadas, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.

"Lisaks talgutööle, mis tehtud saab ühe päevaga, on oluline osa see, et talgud toovad inimesed kokku - positiivsed emotsioonid, see, et inimesed saavad üksteist paremini tundma, oma uusi kogukonnaliikmeid, tekivad ideed järgmisteks tegemisteks. See on vähemalt sama oluline, kui need tööd ise," rääkis Tüür "Aktuaalsele kaamerale".

Päeva jooksul staapi kogunenud muljeid ja põnevamaid talguleide saab lugeda aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Tallinnas oli Teeme Ära kõrval heakorrakuu koristuspäev

Lisaks tavapärastele talgutöödele korrastati laulu- ja tantsupeo traditsiooniga seotud kultuuriväärtuslikke paiku, meisterdati õueraamatukogusid ja aidati teadlasi nurmenukutalgutel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teeme Ära talgupäeva kõrval oli Tallinnas ka heakorrakuu kõige rahvarohkem koristuspäev. Pealinna heakorrakuu traditsioon on tegelikult veel vanem kui Teeme Ära, sest heakorrakuuga alustati juba aastal 1991, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna ablinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et mida rohkem on selliseid ettevõtmisi, seda parem.

Inimesed on teadlikumad ja oskavad hinnata puhast loodust. "See kindlasti annab märku kõigile nendele, kes arvavad, et tuua oma prügi kusagile metsa kuuse alla või panna seda randa või otse merre, et see ei ole kõige parem käitumisviis. Ja ma näen, et see käitumismall tegelikult muutub. Ja ma arvan, et sellised üritused on põhjus, miks see niimoodi on," rääkis abilinnapea.

Üks suuremaid talguid toimus sel aastal Stroomi rannas, kus puhastati rannaala ning ranna park sügisel maha jäänud lehtedest ja talvel kogunenud prahist. Talguliste tähelepanu juhiti ohule, mida tekitab rannale jäetud prügi, eriti plastprügi.

Stroomi randa ja ranna ümbrust käisid tallinlased meelsasti koristamas hoolimata sellest, et koristamise ajal hakkas vihma sadama.

"Mulle meeldib. Kui isa näiteks töötas oma töö juures ja koristas, siis mulle väga meeldis teda aidata," ütles Georg.

"Ma kõhklesin mitme variandi vahel, aga jah, paar päeva tagasi otsustasin, et tulen siia. Esitkes, Põhja-Tallinn on minu arust üks väga äge linnaosa Tallinnas ja kindel oli see, et ma talgupäeval osaleda tahan, sest ma olen mõned aastad korraldanud ja nüüd ma tundsin, et tahaks ka osalejana panustada kuidagi," rääkis Eve.

Teeme Ära talgupäeval koristasid kümned inimesed Patarei vangla, Lennusadama ja Noblessneri sadama alasid. Patareis koristati siseterritooriumi, mis on osa Eesti Mälu Instituudi ettevalmistatavast Patarei näitusealast "Kommunism on vangla". Näituseala avatakse rahvale külastamiseks 15. mail.

Teeme Ära talgud Patarei vangla, Lennusadama ja Noblessneri sadama aladel. Fotod: Sandra Vokk/Eesti Mälu Instituut 

Ranna koristamise talgud toimuvad koostöös Helsingi, Turu ja Peterburiga. Helsingis ja Turus olid talgud laupäeval ning Peterburis läheb ranna koristamiseks 18. mail.

Tartus ühendati koristus kanuusõiduga

Selleks, et Emajõgi puhtaks saaks, ei piisa ainult kallaste koristamisest, seega ronis umbes 30 talgulist laupäeva hommikul kanuudesse, et alustada koristusretke Emajõel.

Ja kuigi Tartu taevas säras terve päev päike, möödusid need talgud siiski üsna vesiselt. "Ma käisin juba jalaga mudas ka ära ikkagi," ütles Kristiine Eliise.

Kuigi Emajõge koristatakse igal aastal talgupäeval ja vahel sagedaminigi, on jõest väljaveetava prügi hulk siiski alati märkimisväärne.

"Kole, kole saak, aga ma alguses kartsin isegi hullemat. Oli küll igasuguseid - krõpsupakkidest klaasikildude ja suitsukonideni ja kilekotid ja ehituspraht -, aga üldjoontes, ma arvasin, et me leiame isegi rohkem, et kõik tuleme niimoodi, et kotid ei mahu ja prügi täis," rääkis Ranno.

"Praegu on põhiliselt klaasikillud, kommipaberid, suitsukonisid meeletult palju. Suitsukonisid on hästi palju. Ja üks punt, kes on veel siin teiselpool jõge ootamas politseid, leidis neli laskmata padrunit. Varasematel aastatel - jalgratas, telekas, autorehve. Igasuguseid asju tuleb siit välja," kirjeldas Johan.

Aastatega on inimesed muutunud siiski teadlikumaks ja nii palju prügi kui veel neli-viis aastat tagasi täna jõest enam välja ei tooda.

Talguliste sõnul on suur osa selle juures kindlasti ka igakevadisel talgupäeval, kuhu ikka ja jälle tagasi tullakse.

Türisalu raketibaasi viivad nii inimesed kui ettevõtted koormate viisi prahti

Türisalu raketibaas asub Vääna-Jõesuus ja kujutab endast ruutkilomeetreid mahajäetud nõukogude sõjaväemaastikku. Pärast nõukogude armee lahkumist puhastas riik ala raketikütusest ja inimesed leidsid koha uue saaste paigutamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Siin käib väga palju inimesi. Siin käivad noored aega veetmas, lihtsalt huvilised matkamas. Ja siin käib palju inimesi, kes toovad siia prahti koormate viisi - nii firmad kui ka eraisikud. Tuuakse siia autorehve, lammutustöökodadest autodetaile ja ka ehitusfirmad toovad siia lammutusprahti," rääkis talgujuht Kaupo Andreson.

Raketibaas kuulub suuremalt jaolt riigile, kelle esindaja on keskkonnaministeerium. Väiksem osa on eravalduses.

Kohalik ajaloohuviline korraldab seal ekskursioone. "On natukene piinlik olnud sellepärast, et on igasugust rämpsu ja prügi siia kokku veetud," ütles talguline Heinart Puhkim.

"Kuna siia ladustatakse ka ohtlikke jäätmeid ja kemikaale võib-olla, siis siin on kohe paepinnas. Ja paepinnasest, nagu teate, on oht, et kemikaalid ja vedelikud võivad sattuda põhjavette," selgitas Harku vallavolikogu liige, talgute korraldaja Jaanus Härms.

Kohal on ka oma legend: rohtu ja võssa kasvanud betoonsisuga angaar olla ehitatud tuumalõhkepeaga raketi tarvis. Kas sellist relva seal ka päriselt kunagi hoiti, teavad sõjaajaloolased.