Yana Toom: Ratas pakkus mulle kohta valitsuses ({{commentsTotal}})

Foto: Riina Litov /ERR

Teiseks ametiajaks Euroopa Parlamenti kandideeriv Yana Toom (KE) ütles Raadio 2 saates "Achtung. Lobjakas", et praeguse valitsuse loomise ajal pakkus Keskerakonna esimees Jüri Ratas talle ministrikohta, aga Toom ütles sellest ära.

"On pakkunud, ütlesin ära. Sellepärast, et ma olin selle koalitsiooni vastu, ma lepin sellega hetkel, sest see on demokraatia. Kui erakond niimoodi hääletas, siis nii on. Ma ei lähe erakonda lõhkuma. Aga polnud mõtet minna valitsusse inimestega, kellega ma kakleksin 24/7 ja mingisugust koostööd sealt ju ei tuleks," rääkis Toom.

Enne riigikogu valimisi ütles Toom, et ta ei soovi jääda riigikogu lihtliikmeks, vaid pigem hakata tööle ministrina. "Aga EKRE-ga tehtavasse valitsusse ma ministriks ei lähe," ütles ta siis Delfile.

Euroopa Parlamenti kandidaatidele pühendatud intervjuude sarjas küsis saatejuht Andrus Karnau (fotol) Toomilt, mis see on, mida vene valija Euroopa Parlamendi valimistelt ootab.

Toom: vene valija on euroopameelne

Toom vastas, et seesama, mida ootab Eesti valijagi Euroopa Parlamendi valimistelt.

"Tegelikult on väga vale arusaam, et kohalikel venelastel on mingisugune teistsugune, mitteeuroopalik identiteet. Üldse mitte. Nad on võib-olla isegi rohkem eurooplased kui eestlased, sest eestlased nemad ju ei ole. Venelane ju ei ole eestlane. Kohaliku venelase identiteet on pigem euroopalik laiemas mõttes. Me ei ole seoud Venemaaga kuidagimoodi. Kui te küsite kohaliku venelase identiteedi kohta, siis ta on keelepõhine ja Euroopa-põhine," rääkis Toom.

Toomi arvates võiks eestlase rahvus olla poliitiline. "Poliitiline rahvus tähendab seda, et keegi ei hakka mõõtma, mitu protsenti, millist verd sinu soontes voolab. Et olemegi kokku leppinud, et kõik, kes me siin oleme, olemegi eestlased. Ja keegi ei hakka rääkima, et sa oled slaavlane, sa oled usbekk või mis iganes. Ja nii mõneski riigis maailmas see eksisteerib juba aastakümneid - Ameerikas, näiteks," lausus Toom.

Eestis võib Toomi sõnul takistada sellise arusaama juurdumist rahvusriigi põhimõtted ja poliitikute lühinägelikkus.

Toomi põhiteemad: digiharidus, sotsiaalne ebavõrdsus ja internetivabadus

Yana Toom rääkis, et tema olusemate teemade hulka käivad näiteks haridus digiajastul. "See on väga oluline, sest uuringud näitavad seda, et lähima 25 aasta jooksul Euroopa Liidus kaob 30 protsenti täna olemasolevaid töökohti, mis asendatakse robotitega," lausus Toom.

Toom rõhutas, et digioskustest saab uus sotsiaalse ebavõrdsuse alus. Toom rääkis, et pärast Brexitit jõudis ka Euroopa Komisjonile kohale, et sotsiaalne ebavõrdsus ohustab Euroopa Liidu püsimist.

Kolmanda prioriteedina nimetas Toom internetivabaduse kaitsmist.

Toom vähendaks Euroopa Komisjone volinike arvu 28-lt 14-le

Yana Toomi arvates on Euroopa Komisjoni suurus liiga suur ning 28 pealt võiks neid vähendada 14-ni. "28 volinikku ei ole vaja," lausus Toom.

Ta ütles, et näiteks digitaalse ühisturu eest vastutavad Andrus Ansipi kõrval veel Günther Oettinger ja Mariya Gabriel, kes teineteist segavad ja muudavad töö mitte-efektiivseks.

Toomi sõnul võiks volinikud olla ametis viie aasta asemel kaks ja pool aastat ja nii ei jääks ka väikeriigid volinikukohast ilma.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: