"See tähendab päris palju, näiteks seda, et neile jätkub ka juhtkohti europarlamendi komiteedes ning võib-olla ka Euroopa Liidu suvel ja sügisel vahetuvate juhtpositsioonide jagamisel," ütles Euroopa Komisjoni kunagine asepresident Kallas esmaspäeval ERR-ile.

Kallas meenutas, et Euroopa Parlamendi uue koosseisu kokkutulemisel juuli algul valitakse europarlamendi uus esimees ning pärast ka Euroopa Komisjoni uus president, Euroopa Ülemkogu president, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ning eurogrupi juht. "Samuti on väga mõjuvõimas praeguse Euroopa Komisjoni koosseisus esimese asepresidendi koht ning räägitud on ka, et võimalik on eraldi EL-i kaitsepoliitika juhi koha loomine," rääkis Kallas.

Kallase sõnul näitavad erinevad valimistulemuste projektsioonid, et senised suurimad fraktsioonid - paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP) ja sotsiaaldemokraadid (S&D) - kaotavad uues parlamendis kohti ning lisaks euroskeptikutele võidavad kohti juurde ka liberaalid ning eriti rohelised. Kuna aga euroskeptikud ei pruugi ühte saadikurühma koonduda, siis võivad liberaalid saada uues parlamendis jõudu juurde.

Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon (ALDE) on Euroopa Parlamendis EPP ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni (S&D) järel tavapäraselt kolmas jõud, ehkki praegu tööd lõpetavas koosseisus on nendest pisut suurem Briti konservatiivide eestvedamisel loodud ning Euroopa föderaliseerumist vastustav Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fratsioon.

ALDE fraktsiooni esimees Euroopa Parlamendis Guy Verhofstadt teatas reedel, et ALDE võib pärast 26. mai europarlamendi valimisi laiali minna ning moodustada uue tsentristliku poliitilise grupi koos Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni parteiga.

"Verhofstadti taktika on alati olnud oma saadikurühma suurendamine," rääkis Kallas, märkides, et kunagi on ta aidanud ka mõne erakonna vastuvõtmist ALDE-sse blokeerida, et selle ühtsus liialt ei nõrgeneks. "Aga konservatiivide grupp (EPP) on alati olnud homogeensem kui ALDE," tõdes Kallas.

Riigikogu aseesimees Kallas oli aastatel 2004 kuni 2014 Euroopa Komisjoni asepresident. Kallas kandideeris 2015. aasta novembris ALDE presidendiks, kuid ei osutunud valituks.

Euroopa riikide, sealhulgas ka EL-i mittekuuluvate riikide liberaalsete parteide ühenduse ALDE president on Kallast 2015. aasta valimistel edestanud hollandlane Hans van Baalen.

ALDE-l on oma fraktsioonid ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), NATO Parlamentaarses Assamblees, Euroopa Regioonide Komitees.