Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjoni (ERJK) dokumendiregistri järgi kulutas Kaljualid kampaaniale sendipealt samapalju kui tal oli selleks vahendeid.

Kaljulaidi kampaania suurimateks rahastajateks olid krüptoettevõtjad Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko mõlemad 12 500 euro suuruse toetusega. 11 000 eurot andis Kaljulaidile Edgar Savisaare kunagine nõunik Oleg Harlamov.

Kaljulaid ise panustas kampaaniasse 8080 euroga.

5000 euro suurused annetused tegid edukaimale üksikkandidaadile Jaan Pillesaar, Andres Liinsoo, Joakim Helenius, Neeme Tammis ja Arle Mölder.

Kristjan Tolmats toetas Kaljulaidi kampaaniat 3000, Toomas Paju, Marina Lipavski, Adrian Roy Willets ja Kristjan Mitt kõik 2500 euroga.

Tuntumatest toetajatest panustasid 1000 euroga veel Indrek Kasela ja Peeter Rebane.

Kaljulaidi poolt kampaaniale kulutatud 95 240 eurost moodustas lõviosa, 80 517 eurot reklaamikulud. Sellest reklaamile internetis kulutas Kaljulaid 33 322 eurot ja telereklaamile 28 047 eurot. Erinevatele reklaamtrükistele kulus Kaljulaidil 12 376 eurot. Internetireklamaist omakorda 20 993 eurot kulus reklaamikampaaniale Facebookis. Telereklaamis kulutas ta enim reklaamile Postimees Grupi telekanalites - kokku 15 001 eurot.

Riigikogu valimiste järel Keskerakonnast välja astunud ja üksikkandidaadina europarlamenti kandideerinud Raimond Kaljulaid sai 20 640 häält ehk 6,2 protsenti kõigist häältest. Seda oli ligi kaks korda enam kui näiteks erakond Eesti 200 suutis koguda, kuid selgelt mitte piisav valituks osutumiseks.