Elroni juhatuse esimees Merike Saks selgitas päev hiljem, et vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt tuli Elroni rongide kogumaksumus koheselt tulusse (kasumisse) arvestada ja nüüd aasta-aastalt kasum väheneb vastavalt sihtfinantseerimisega seotud põhivara amortiseerumisele.

Elroni äritulust 35,2 protsenti moodustas tulu piletimüügist, mis kasvas aastaga 20,4 protsenti 15,9 miljoni euroni. Rongidega tehtud sõitude arv kasvas 4,4 protsenti 7,7 miljonini, seisab riigifirma majandusaasta aruandes.

Piletitulu aitas lisaks suuremale reisijate arvule kasvatada piletihindade umbes viieprotsendiline tõus ning soodsate perioodipiletite kasutamise vähenemine, mistõttu oli keskmiselt sõidu eest saadav tulu suurem. Samuti kasvas sõitude arv suuremate keskuste vahel ning esimese klassi kasutus, kus keskmise sõidu pikkus ja piletihind on kõrgemad.

"Suur nõudlus on pikemate liinide osas viinud olukorrani, kus rongid on tihti ületäitunud, mis pärsib oluliselt edasisi arenguvõimalusi ning muudab veeremipargi suurendamise vältimatuks," märgib juhatus majandusaasta aruandes.

Riiklik dotatsioon reisijateveoks oli 22,1 miljonit eurot, mida oli 42,6 protsenti enam kui 2017. aastal. Ärikulud kasvasid sama ajaga 34 protsenti 44,8 miljoni euroni.

Suurim kuluartikkel oli mullu 19,6 miljoni euroga infrastruktuuri kasutustasu, mis moodustas 43,8 protsenti ärikuludest. Järgnesid tööjõukulud 7,6 miljoni euroga, kulud energiale ja kütusele moodustasid 7 miljonit ning põhivara kulum ja allahindlus 5,6 miljonit eurot.

Taandatuna täistööajale töötas Elronis mullu 319 inimest, kelle kuine keskmine netosissetulek oli 1490 eurot.

Kuigi riigifirma ärikasum oli 522 000 eurot võrreldes tunamulluse 2,2 miljoni euroga, jäi Elron kahjumisse 5,8 miljoni eurose kapitalirendi intressikulu tõttu. Veeremi kapitalirendikohustusi oli ettevõttel bilansipäeva seisuga kokku ligi 78 miljonit eurot, renditud varade jääkmaksumus oli 80,6 miljonit eurot.

Lahkunud juhatuse liige sai 19 500 eurot tulemustasu

AS Eesti Liinirongid nõukogu aruandes majandusaasta aruande juurde märgitakse, et 2018. aastal toimus selle juhatuses mitmeid personalimuudatusi. Kuni 12. jaanuarini oli juhatuse liige Andrus Ossip, keda tasustati vahemikus 1. jaanuar kuni 12. jaanuar kokku 28 976 euroga, millest juhatuse liikme tasu oli 2659 eurot, III samba pensionifondi maksed 100 eurot, tulemustasu 19 500 eurot ning puhkuse kompensatsioon 6717 eurot.

Olle Tischleri juhatuse liikme leping lõppes 14. septembril 2018. Tema tasu vahemikus 22. jaanuar kuni 14. september oli kokku 57 048 eurot, millest juhatuse liikme tasu oli 47 182 eurot.

2018. aasta lõpu seisuga oli ainus juhatuse liige Riho Sepper, kelle kogutasu oli aasta jooksul 68 700 eurot.

Uue konkursi tulemusena sai 7. jaanuarist 2019 aktsiaseltsi juhatuse esimeheks Merike Saks ning juhatus jätkas kaheliikmelisena.

AS Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on Eesti-sisese reisijateveo korraldamine rongidega. Möödunud aastal teenindas Elron reisijaid 18 elektrirongiga kuuel liinil ja 20 diiselrongiga 11 liinil.