Kas tal allandmistunnet ei olnud? "Absoluutselt mitte. Mul oli pärast väga hea meel, et arvamusküsitluste järgi toetas minu avaldust kaks kolmandikku [Eesti] inimestest," ütles Andres Tarand kuus aastat hiljem, veebruaris 2002 Postimehele.

"Eks sellel romantikal – see on kunagi meie kättevõidetud maa – on oma ilu ja võlu, aga tegelikult on selle romantikaga keeruline reaalses maailmas elada," tõdes ta samas.

Teadlasest endine peaminister mõtiskles siis, et "õigus on üks asi siin maailmas, aga peale selle on ka "... füüsika" ehk "asjade seis nagu see on".

"Muidugi, Vabadussõda oli eestlaste sõjaline võit, aga kindral Laidoner arvutas ju Eestile piiri valides kahuri laskekaugusega. Eesti kasutas oma ajaloolist šanssi, sest Narva jõgi oli meie tegelik kaitseliin. Ja Petserimaaga on üldse nagu on, veidi kahtlane," rääkis Andres Tarand. "Kunagi oli Liivimaa ulatunud isegi üle Pihkva. Aga nüüd selle üle vaidlema hakata oleks küll jumala mõttetu."

Tarand tunnistas, et tema 1994. aasta detsembri-sammu üheks ajendiks oli ka soov siluda Eesti teed Euroopa Liidu suunas, mille oleks leebelt öeldes konarlikuks muutnud meie territoriaalsed nõudmised Venemaale.

"Miks peaks meie paindlikud olema..."  arutles Andres Tarand 17 aastat tagasi Postimehes. "Aga pidime selleks, et kui oleksime edasi jonninud, küsinuks Euroopa Liit: mis hullud seal Eestis on, ennast pole ollagi, aga muudkui nõuavad. Kui aga meie olime oma sammud astunud, ütlesid Euroopa Liidu ja [Euroopa] Komisjoni mehed, et korras, teie olete enda poolt kõik teinud. Nüüd ootavad kõik, et Venemaa ka [piirilepingule] alla kirjutaks."

Alles mais 2005 kirjutasid välisministrid Urmas Paet ja Sergei Lavrov Moskvas alla Eesti-Vene piirilepingule, mille Eesti parlament ratifitseeris kuu aega hiljem. Venemaa võttis aga oma allkirja lepingult tagasi, sest riigikogu viitas ratifitseerimisseaduse preambulis Tartu rahulepingule ja Nõukogude okupatsioonile, mida Vene-pool tõlgendas territoriaalsete nõudmistena.

Paet ja Lavrov allkirjastasid uue piirilepingu veebruaris 2014, võrreldes eelnevaga lisati sellele kaks lauset: piirileping reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja lepingupooled kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.

See piirileping on ratifitseerimata nii Eesti kui ka Venemaa parlamentides. Jüri Ratase teise valitsuse kahe osapoole – EKRE ja Isamaa – juhid on väljendanud oma vastuseisu piirilepingu ratifitseerimisele.