Vesterbackal on plaanis juba järgmine raudtee megaprojekt

Tallinna-Helsingi tunnelit aastaks 2024 rajada kavatseva Soome ärimehe Peter Vesterbacka ettevõte allkirjastas neljapäeval Rovaniemis nn Põhja-Jäämere raudtee projekteerimise ja rajamise eellepingu norrakatega. Soome transpordiministeeriumi mullu avaldatud uuring aga näitas, et selle raudtee rajamine pole majanduslikult mõttekas.
Angry Birds mobiilimänguga tuntuks saanud Vesterbacka sõnul ehitatakse raudtee Rovaniemist Norra territooriumil asuva Kirkkoniemeni (norra k Girkonjarga) erakapitaliga, investoreid otsitakse välismaalt, kirjutab Soome ringhääling YLE.
Põhja-Jäämere raudtee läheb hinnangute järgi maksma umbes kolm miljardit eurot. Võrdluseks võib tuua, et Tallinna-Helsingi tunneli rajamise maksumuseks on Vesterbacka ettevõte Finestbay Area Development arvestanud 15 miljardit eurot.
Vesterbacka hinnangul võiks rong Kirkkoniemi ja Rovaniemi vahel sõita juba viie ja kõige hiljem kümne aasta pärast. Tema sõnul on kavas ehitada kiirraudtee, kus rongid saavad sõita 350 km/h või veel kiiremini. Vesterbacka märkis, et raudtee on mõttekas ehitada sel juhul, kui seal saab ka turiste vedada.
Turistidega mittearvestamine ongi Vesterbacka sõnul põhjus, miks transpordiministeeriumi tellitud uuring näitas, et Rovaniemist Põhja-Jäämere rannikule kulgev raudtee pole majanduslikult tasuv.
"Kaubavedu ei saa olla ainuke teema. Kui vaadata Tallinna tunnelit, siis seal on (plaanitud) kaubavedude osakaal umbes 20 protsenti. Ka siin saab reisijateveol olema märkimisväärne roll, eriti kui tulevikus hakatakse Aasiast Rovaniemile otselende tegema," rääkis Vesterbacka.
Põhja-Jäämere raudtee oleks osa Arktika meretee Põhjamere marsruudist, mis kulgeb mööda Venemaa Arktika kallast ning kust saaks laevadega vedada Euroopasse kaupu Aasiast. Jää sulamise järel laevatatavaks muutuv Põhja-Jäämeri annab võimaluse hoida kokku nii päevi kui tuhandeid kilomeetreid. Vesterbacka sõnul säästaks kaubaveod Põhjamere marsruudil praeguste marsruutidega võrreldes 20 päeva.
Osa raudteest on plaanis viia maa alla või tõsta maapinnast kõrgemale.
Raudteele seisavad vastu saamid, kes kardavad, et raudtee lõhub väiksemateks karjadeks sealse põhjapõtrade populatsiooni. Vesterbacka sõnul on kohalike saamidega juba räägitud ning ta on kindel, et koos leitakse parim lahendus.
Vesterbacka kinnitas taas, et esimene rong peaks Tallinna-Helsingi tunnelis sõitma juba 2024. a detsembris.

Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: YLE