"AK" selgitas, kes saavad Eestis riigisaladuse loa automaatselt
Kui muidu tehakse Eestis igaühele, kes soovib juurdepääsu riigisaladusele, ülipõhjalik julgeolekukontroll, siis president, ministrid, aga ka kõik riigikogu liikmed saavad riigisaladuse loa automaatselt, ilma igasuguse taustakontrollita.
Valitsuse ja riigikogu liikmed saavad - nende taustast ja meelsusest hoolimata - automaatse juurdepääsu õiguse kõigile neljale Eesti riigisaladuse tasemele kõige madalamast kõige kõrgemani: piiratud; konfidentsiaalne; salajane ja täiesti salajane, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Õigus ei laiene siiski ligipääsule NATO või Euroopa Liidu saladustele.
Küsimusele, kas see tähendab seda, et iga riigikogu liige või valitsuse liige võib suvalise riigisaladusega kaitstud dokumendi välja nõutada ja sellega tutvuda, vastas kaitsepolitseiameti büroojuht Andres Kahar järgnevalt: "Ei, seda see ei tähenda, sest riigisaladuste puhul on ka väga oluline teadmisvajaduse printsiip. Peab olema vajadus infole juurde pääseda ja siis otsustatakse, kas see vajadus on piisav või ei ole."
Kahari sõnul teeb sellise otsuse reeglina salastatud teabe valdaja.
Endise reformierakonlasest justiitsministri Rein Langi sõnul võib mõni riigikogu liige küll üldsuse silmis tunduda kahtlane tegelane, kuid kaitsepolitseile otsustusõiguse andmine tema usaldusväärsuse üle ohustaks demokraatia aluseid.
"Tegemist on ju rahva poolt valitud isikutega ja oleks nüüd väga kummaline, kui need rahva poolt valitud isikud - kes omakorda panevad ametisse täitevvõimu ja kontrollivad selle täitevvõimu toimimist - muutuksid sellest täitevvõimust sõltuvaks," sõnas ta.
Valitsevat süsteemi pole valmis muutma ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, EKRE rahvasaadik Jaak Madison.
"Mulle teadaolevalt ei ole seni olnud ühtegi juhtumit, kus mõni riigikogu liige oleks kuritarvitanud talle osaks saanud materjale, mis on kaitstud riigisaladuse märkega," sõnas ta.
seega iga süsteemi muutmisel - kas siis karmistamisel või leevendamisel - tuleb lähtuda vajaduspõhisusest.
Küll aga on nii Madison kui ka Rein Lang ühte meelt selles, et riigisaladuse seadus nõuab muutmis hoopis teises aspektis.
"Punase templiga pabereid on lihtsalt Eestis selgelt liiga palju. Kuigi ka tänane seadus ütleb, et kui langevad ära alused riigisaladuse kehtestamiseks, siis tuleb need dokumendid lahti salastada - aga praktikas seda keegi teha ei jõua," selgitas Lang.
Toimetaja: Laur Viirand