Justiitsminister Raivo Aeg: riigisaladuste reeglid võiks küll üle vaadata
Justiitsminister ja kaitsepolitsei endine juht Raivo Aeg on nõus, et Eestis võiks salastatud dokumentide osas reeglid ja seadusandluse üle vaadata.
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu hinnangul on Eestis liialt palju dokumente kuulutatud riigisaladuseks ning ta nõuab selle kohta siseminister Mart Helmelt ametlikult selgitusi.
"Õiguskomisjoni esimehena olen korduvalt puutunud kokku olukorraga, kus komisjoni tööks oluline informatsioon on kaetud riigisaladusega ning ebaselgeks jääb, miks, kelle huvides või kaitseks see informatsioon on salastatud," kirjutas Keskerakonda kuuluv Karilaid Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluvale Helmele.
Helme ütles neljapäeval Kanal 2-le, et on küsimuse tõstatanud ja selle teemaga asutakse ministeeriumis tegelema.
Isamaasse kuuluv Raivo Aeg ütles ERR-ile antud usutluses, et justiitsministeeriumi tööplaanis on kirjas, et riigisaladusi puudutav seadusandlus üle vaadata.
Kas te nõustute Jaanus Karilaiu seisukohtadega?
Minu seisukoht on, et nii nagu igas valdkonnas tuleb aeg-ajalt korrektuure teha ja muudatusi sisse viia, nii vajavad ka riigisaladust puudutavad regulatsioonid teatud aja tagant ülevaatamist. Seda valdkonda reguleerib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. Konkreetsed alused teabe salajaseks kuulutamiseks tulenevad aga sama seaduse alusel kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korrast.
Siin ongi oluline eristada, kas räägime siseriiklikust saladusest või välisteabest. Välispartneritelt saadud teabe käitlemisel on põhireegliks see, et me ei saa seda informatsiooni omal initsiatiivil jagada. Kui tahame sellist teavet avalikustada, peame esmalt välispartnerilt selleks luba küsima.
Kui tuua välja mõned konkreetselt Eestis kehtivad alused, siis siin on näiteks riigisaladusena 25 aastaks piiratud jälitustegevuses kasutatavaid meetodeid, taktikat ja vahendeid kajastav teave või konfidentsiaalsel tasemel 30 aastaks teave kaitseväe õhu- või mereseireks püsivalt kasutatavate raadiosageduste kohta.
Seega tuleks iga konkreetse juhtumi puhul eraldi hinnata, kas nimetatud alused esinevad või mitte. Salastatuse aluse paneb paika see, kes teabe loob. Oluline on mainida ka seda, et kui riigisaladus ei vaja enam riigi julgeoleku tagamise huvides kaitset, kustutatakse salastatus enne tähtaja möödumist. Otsuse selleks teeb teabe loonud asutuse juht. Ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe puhul on see õigus reeglina ministril. Enda asutuse loodud teabe puhul saab seda teha ka president, õiguskantsler, riigikogu juhatus jne. Teatud juhtudel on see õigus ka valitsusel.
Kas Eestis on ülearu salastatud ja ametkondlikku infot võrreldes teiste riikidega?
Justiitsministeeriumil pole statistikat teiste riikide salastatud teabe ulatuse kohta, kuid Eestis on olemas väga selged reeglid, mille alusel saab teabe riigisaladuseks tunnistada. Riigisaladuse käitlemisel on kaks väga olulist komponenti.
Selleks peab olema vastaval tasemel riigisaladuse luba ning konkreetse info saamiseks ka teadmisvajadus. See tähendab, et mingil tasemel loa omamine ei tähenda automaatselt kogu sellel tasandil olevale teabele ligipääsu, vaid ikkagi ainult sellisele teabele, mis enda tööks vajalik on.
Samuti on meil olemas ka kontrollmehhanismid riigisaladuse üle. Salastatud teabe töötlemise õiguspärasust kontrollib kaitsepolitseiamet. Kontrolli oma dokumentide salastamise üle peab teostama ka iga asutus ise. Näiteks vähemalt üks kord aastas kontrollima tema valduses olevate salajase ja täiesti salajase taseme riigisaladust sisaldavate teabekandjate olemasolu ja terviklikkust.
Kui inimene riigisaladuse kaitse nõudeid rikub, siis on talle seaduse järgi ette nähtud vastutus. Siia alla käib nii vale salastamistaseme või tähtaja määramine, vale õiguslik alus riigisaladuseks tunnistamisel, riigisaladuse salastamata jätmine kui ka julgeolekuohu möödumisel riigisaladuse salastatuse enne tähtaja möödumist kustutamata jätmine.
Nõustete sellega, et avaliku teabe seadus tuleks üle vaadata?
Justiitsministeerium tegeleb juba sellega, et kaardistada, kas riigisaladust puudutav seadus vajaks muutmist. Selleks on ministeeriumi 2019. aasta tööplaanis vastav ülesanne sees.
Suurt probleemi minu hinnangul riigisaladusega Eestis ei ole, sest nagu eelpool ütlesin, on olemas nii selged alused teabe salajaseks tunnistamisel, võimalus salastatus ennetähtaegselt maha võtta, kontrollmehhanismid riigisaladuse töötlemisel kui ka vastutus nõuete rikkumise eest.
Samuti on võimalik osa dokumendist avalikustada ja jätta kaetuks vaid riigisaladuse osa. Järelikult peetakse vajalikuks artiklis viidatud dokumendis olevat teavet jätkuvalt kaitsta.
Toimetaja: Indrek Kuus