Eesti Postil on plaan üha enam teenuseid pakiautomaatidesse suunata. Lisaks pakkidele soovib riigiettevõte tulevikus ka kirjad ja ajalehed paiguti pakiautomaatidesse suunata. Samuti soovib ettevõte hajaasustuspiirkondades üha enam grupipostkaste või poodides asuvaid postipunkte saadetiste kättetoimetamiseks kasutama.

Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister rääkis kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et ettevõte tegi mai algul analüüsi, millest selgus, et 82 protsenti Eesti inimestest elab kuue minuti autosõidu kaugusel lähimast pakiautomaadist. Kuivõrd see tähendab, et ligi 20 protsendil elanikest jääb lähim pakiautomaat kaugemale, kavatsevad nad tihendada pakiautomaatide võrgustikku. Möödunud nädalal võttiski Omniva vastu otsuse paigaldada tänavu kolme Balti riigi peale kokku 250 täiendavat pakiautomaati.

"Meie jaoks on inimesele lähedale minemine väga oluline. Inimese tarbimisharjumused muutuvad alles siis, kui teha asi talle kättesaadavaks ja see on mugav. Meie väidame, et pakiautomaat on mugav, nüüd on meie ülesanne see talle lähedale viia," ütles Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister. "Me oleme Eesti kõige suurem pakioperaator ja me kavatseme selleks jääda. Me teeme kõik selleks, et olla kõige suurema võrgustikuga operaator ja minna tarbijale nii lähedale kui vähegi võimalik."

Tänavu algatab Omniva ka katseprojekti väiksemate pakiautomaatidega, mis tulevikus võiksid asendada inimeste isiklikke postkaste.

"Väiksemad automaadid tähendavad siis seda, et me läheme tarbijale veel lähemale, kui me seni oleme olnud - supermarketite ja tõmbekeskuste lähedal. Nüüd me kavatseme minna elurajoonide keskele ja vaadata, kuidas tarbijad selle seal vastu võtavad paki vastuvõtmise kohana," ütles Veskimeister.

Ta lisas, et juba praegu on Eestis piirkondi, kus isiklike postkastide asemel on kasutusel kesksed grupipostkastid ning Omniva liigub üha enam selles suunas, et iga talu postkasti enam lehti ja kirju kohale ei tooda: "See on see suund, sinnapoole me liigume."

Selleks on Eesti Post algatanud koostöös mobiilioperaatoritega analüüsi, et selgitada välja, kus inimesed elavad ja kus tegelikult liiguvad.

"Igasse väiksemasse külla me pakiautomaati panna ei saa, see on päevselge, aga inimesed ju ka liiguvad tänapäeval: liiguvad autodega, liiguvad bussidega. Meie üks järgmine laienemissuund on tegelikult minna teede äärde, tõmbekeskustesse, sealt, kust inimesed liiguvad läbi. Me ei jõua päris iga metsataluni, aga võib-olla nendele ristmikutele, kust need inimesed paratamatult tööleminekuks või kooliminekuks läbi sõidavad, sinna me jõuame. Ja see on teine suund, mida me tahame arendada kindlasti," ütles Veskimeister, nimetades seda hajaasustusega külade jaoks mõeldud strateegiaks.

Veskimeistri sõnul põhjustavad selliseid muutusi nii Eesti iseärasus ehk hajaasustus kui ka paratamatus, et inimeste palgaootus kasvab koos elatustasemega ehk nad ei suuda sellisel hulgal postiljonidele oodatavat palka maksta.

"Inimtöö ei muutu odavamaks. See tähendab seda, et kui me tahame pakkuda head teenust inimestele, siis selle ainukene viis on automatiseerimine - automatiseerimine pakiautomaatidega, teiste väljastuspunktidega ja kulude jagamine. See on ainukene viis selleks, et 45 000 ruutkilomeetril, kus Eesti asub, tagada selline pidev logistikavõrk, et asju - nii kirju, pakke, ajalehti, teateid, arveid kohale toimetada," põhjendas Veskimeister.

Millal postivedu pakiautomaatidele üle läheb, ei osanud Eesti Posti juhatuse liige veel öelda.

"Kui te mäletate veel neid aegu, kui me käisime pangasaalides koha peal oma pangaasju ajamas, siis ka keegi ei küsinud, et millal te viimase kontori kinni panete, praegu need kontorid on enamjaolt suletud. Keegi ei tunne muret selle pärast, et see teenus oleks halb - see teenus on kõigile kättesaadav. Küsimus ei ole selles, kui palju on postiljone, kui palju on postkontoreid, kui palju on pakiautomaate, küsimus on ainult selles, et see osutatav teenus peab olema kättesaadav. Me ei vaata seda kindlasti niimoodi, et me tahame vähendada kandepäevade arvu või me tahame postkontoreid kinni panna - see ei ole eesmärk omaette. Meie eesmärk on aru saada, kus on nõudlus - palju pakke-kirju-ajalehti läheb ühte piirkonda -, ja siis otsustada, kuidas seal piirkonnas seda kõige parem teha on. Kas seal on vaja postkontorit, kas seal on vaja pakiautomaati, kas seal on vaja postiljoni, postikullerit - see asi peab muutuma dünaamiliseks ja me peame kõik, koostöös tarbijatega leidma need lahendused, et igas piirkonnas - ja piirkonnad ka väga erinevad omavahel - oleks tagatud see teenus, mida tarbija tahab ja mida riik universaalse postiteenuse kaudu siis tellib," selgitas Veskimeister.

Ehkki Eesti Posti tegutseb universaalset postiteenust pakkudes kahjumlikult, osaleb ettevõte ka järgmisel riigihankel, mille konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel selle teenuse ostmiseks aprillikuus välja kuulutas. Uued tsentraliseeritud tehnoloogilised lahendused posti laialiveoks on üks lahendustest, mida riigiettevõte konkursil välja käia plaanib.

"See on kindlasti üks lahendustest ja selles hankes ka kindlasti me peame vaatama koos tellijaga ehk siis riigipoolse esindajaga, täpsustama neid tingimusi, mis teenust, millises piirkonnas on vaja osutada, ja Omniva on täiesti selgelt võimeline välja töötama kõige paremad lahendused selleks, et seda nõutud kvaliteeti siis pakkuda," ütles Veskimeister.

Ministeerium: plaan vajaks postiseaduse muutmist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab Eesti Posti plaane universaalse postiteenuse reorganiseerimiseks intellektuaalselt huvitavaks ideeks, mida aga praegune postiseadus ega ka hanketingimused rakendada ei luba.

"Kahtlemata huvitav idee ja väärib kaalumist, kuid rakendamiseks oleks vaja muuta postiseadust. Universaalse postiteenuse osutamise tingimused ei ole muutunud postiseaduses ja konkurss toimub kehtivate õigusaktide alusel. Konkursi korraldab konkurentsiamet ja kooskõlastab ka universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused. Ilmselt on Eesti Post silmas pidanud postituru tuleviku võimalikke arenguid. Kindlasti oleks see poliitilise otsuse ja arutelu koht, idee on huvitav. Ministriga pole postiteenuse teemadel veel arutelu toimunud," kommenteeris ministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk.