Arstid ja TAI kritiseerisid teravalt alkoholiaktsiisi langetamist

Arstide ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) hinnangul lähtus valitsus alkoholiaktsiisi langetades poodide käibest ja piirikaubandusest, jättes arvestamata otsuse mõju inimeste tervisele. Arstide sõnul on oodata alkoholisurmade ja õnnetuste arvu kasvu, sotsiaalminister Tanel Kiik lubab aga riigieelarvest ennetustööks raha juurde taotleda.
Arstide erialaseltsid tegid teisipäeval avaliku pöördumise, kus nimetasid otsust alkoholiaktsiisi langetada rumalaks.
"Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline," seisis pöördumises, millele olid alla kirjutanud Eesti arstide liit, nooremarstide ühendus, perearstide selts, arstiüliõpilaste selts, lastearstide selts ja paljud teised erialaseltsid.
Nad viitasid Soome kogemusele: nimelt langetati seal alkoholiaktsiisi, kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines ja soomlastel tekkis võimalus siit palju soodsamalt alkoholi soetamas käia. Soome tervise- ja heaoluinstituudi andmed näitavad, et pärast aktsiisilangust kasvas järsult nii alkoholitarbimine kui ka alkoholisurmade ja tervisekahjude arv.
"Inimeste surmade, rahva tervise halvenemise ja meditsiinikulude kasvu eest vastutavad poliitikud, kes selle rumala otsuse tegid," ütles arstide liidu president Jaan Sütt.
Arstkond kutsus riigikogu liikmeid üles õppima Soome vigadest ning hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles ERR-ile, et alkoholi odavnemise mõju ei avaldu silmapilkselt, ehkki kohe mõjutab see liiklusõnnetuste, vägivallajuhtumite ja muude õnnetuste arvu, mis on väga palju alkoholiga seotud.
"Praegu tehakse väga oluline samm tagasi meie viimase aja alkoholipoliitikas, mis on olnud õigel suunal ja mida on tunnustatud rahvusvahelisel tasandil. See on piinlik, et niisuguseid otsuseid tehakse, kui peetakse tähtsamaks seda, et poed saaksid oma käibe taastada ja piirikaubandus lõpeks, aga rahva tervis on ei tea mitmendal kohal," lausus ta.
Rehemaa sõnul kasvavad alkoholi parema kättesaadavuse tõttu pikema aja jooksul tervisekahjud ja suremus. Õppust tuleks võtta Soomes tehtud katsest, aga Eesti on otsustanud teha uusi inimkatseid.
"Tagajärgi näevad ja peavad nendega tegelema arstid ja kõik tervishoiutöötajad ning sotsiaalsüsteem. Neid mõjutab see oluliselt, aga põhiline on kahju rahva tervisele. Kogu arstide seltskond on väga nördinud otsusest," tõdes arstide liidu peasekretär.
Ta pidas kahetsusväärseks, et rahandusministeerium ei ole kokku arvutanud kulusid, mida alkoholi tarbimine ja selle kasv kaasa toob. Ükskõik millist riigi tulu ei saa panna ettepoole inimeste tervisest ning selge pole ju seegi, kas aktsiisitulu üldse kasvab, lausus Rehemaa.
"Kogu need eilsed uudised olid, vabandage väljenduse eest, nagu tuleks lollidemaalt uudiseid, et teadusele raha juurde ei anta ja selle asemel langetatakse viina hinda," lausus ta.
Perearstide esindaja: alkoholipoliitika sihtmärgiks on lapsed
Perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi kirjutas sotsiaalmeedias, et praegused teod kirjutame tulipunaste kirjatähtedega tulevikku. Ta tõi välja, et tänast alkoholipoliitikat ei kirjutata praegustele täiskasvanutele.
"Me ei kirjuta seda 27 roolijoodikule, kes 26. mail kogemata politseile vahele jäid. Me ei kirjuta seda inimestele, kes on välja mõelnud vanasõna "Pivo bez vodki - dengi na veter". Me ei kirjuta seda neile inimestele, kes apteekrilt häbelikult maksa tugevadavaid kapsleid küsivad. Ega nendele, kelle jaoks nädalavahetuseti sõpradega ebakainelt mõmisemine on üks osa looduslikust rütmist. Ega ühtelegi teisele täiskasvanule, kelle tarbimisharjumused on paratamatult ja enamasti pöördumatult välja kujunenud," loetles ta.
Vallikivi sõnul luuakse praegust alkoholipoliitikat ennekõike neile, kes käivad lasteaias ja koolis ning kelle tarbimisharjumust mõjutab see, kas ja kuidas nende kodus alkoholist räägitakse, kui palju nad oma vanemaid alkoholist joobnuna on näinud, kui hõlpsasti kättesaadav on alkohol ja kui palju on nad näinud alkoholireklaami ehk ühtekokku kõik see, milliseid hoiakuid ühiskond tervikuna alkoholi osas kannab.
"Öeldes välja sõnumi, et alkoholi tarvitamine on vajalik ja kasulik meie majandusele, ütleme ridade vahel välja ka hoopis midagi muud. Kas me saame jääda lootma selle peale, et koolist ja lasteaiast tulev põlvkond on meietagi piisavalt arukas, et teha õigeid valikuid?" küsis ta.
TAI: senist alkoholipoliitikat pidanuks hoidma
Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütles ERR-ile, et kui panna ühele joonele alkoholiaktsiisi kasvud ja surmade arvu, siis näeme alati, et need liiguvad koos.
"Alkoholi hinna kasvades kättesaadavus väheneb, tarvitatakse vähem ja ka surmade arv väheneb. Eelmise aasta surmade arv alkoholi tarvitamisest tingitud haigustesse oli õige veidi suurem kui ülemöödunud aastal, aga kui taandame selle 100 000 elanikule, siis seda kasvu ei ole, sest rahvastiku arv kasvas," rääkis ta.
Veimeri sõnul kasvab alkoholihinna languse järel üldiselt lisaks surmajuhtumite arvule ka arstidele ja eriarstidele pöördumiste arv. Näitajad, mis kohe muutuvad, on surmajuhtumid alkoholi tarvitamisest tingitud vigastuste, õnnetuste ja mürgistuste tõttu. Mõnede haiguste avaldumisega läheb aga aega.
Konjunktuuriinstituudi värske uuring näitas, et mullu langes Eestis alkoholi tarvitamine kümne aasta madalaimale tasemele. See, et valitsus otsustas nüüd aktsiise langetada, ei ole Veimeri sõnul ei tema ega TAI hinnangul õige samm. Ta tõdes, et aktsiiside tõstmisel on piir, kust algab piirikaubandus, õhuke, kuid praegu võinuks valitsus hoida seda sama joont, mida senini on hoitud.
"Praktika näitas, et selle joone hoidmisega tarvitamine Eestis vähenes. Ja tegelikult on ka viimased signaalid Läti suunalt, kes ka tõstis aktsiise, et seal hakkab vaikselt piirikaubandus vähenema ehk ostetakse vähem. Aga meie põhiküsimus pole see, kes saab aktsiisitulu, vaid tervise vaatest see, kes tarvitab kui palju," rääkis TAI juht.
Ta märkis, et kui olemasoleva hinnataseme juures jätkus langustrend - see on lisaks hinnale seotud ka alkoholi kättesaadavuse, reklaamipiirangute ja teiste teguritega - siis oleks võinud seda joont ka hoida. Kui nüüd alkoholitarvitamine kasvab, peab valitsus olema valmis eraldama eelarvest raha selleks, et hakata maksma kinni kahjusid, mis lisaks alkoholist tingitud haiguste ravimisele on seotud ka liiklusõnnetustele reageerimisega, kiirabi väljasõitudega kukkumiste ja vigastuste korral jne.
Lisaks on Veimeri sõnul kahju ka sellest, et alles esmaspäeval esitletud täiskasvanud ja noorte tervisekäitumise uuring näitas tarvitamise vähenemist noorte seas, kusjuures tunduvalt on kasvanud nende noorte hulk, kes alkoholi üldse ei joo. "Kõik näitajad on paranenud ja see on nii kurb, kui me anname seda sõnumit, et nüüd on jälle hind odavam ja kättesaadavus parem," tõdes ta. "Kui hakkame mingeid tulemusi saavutama, on väga kahju, kui laeva nina oma suunda pöörab."
Kiik taotleb eelarvest lisaraha alkohoolikute ravi laiendamiseks
Ainsana valitsuse liikmetest ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist sotsiaalminister Tanel Kiik. Ta ütles ERR-ile, et alkoholi tarbimine on jätkuvalt liialt kõrge ja toob kaasa suuri tervisekahjusid. Tema hinnangul on tegu tõsise probleemiga ning ta on algusest peale olnud skeptiline alkoholiaktsiisi langetamise osas, mistõttu ta ka valitsuskabinetis oma eriarvamust väljendas.
"Mõistan küll soovi piirikaubandust tagasi pöörata, kuid sellest olulisem on Eesti inimeste tervis ja elukvaliteet," sõnas ta. "[Aktsiisi] langetamine on rahvatervise seisukohalt oluline risk ja võib tuua soovimatuid tagajärgi, kui alkoholitarbimine peaks taas tõusma hakkama. Loodame, et see peagi jõustuvate väljapanekupiirangutega koosmõjus siiski nii ei lähe."
Kiige sõnul ootab ta siseministeeriumilt tugevat järelevalvet selle üle, et alkoholi ei müüdaks alaealistele ja juba joobetunnustega inimestele.
"Samuti tasub esile tõsta, et soovime lisavahendite toel suurendada teavitus- ja ennetustööd ning toetame alkoholireklaami igakülgset piiramist. Oleme juba taotlenud riigieelarvest lisaraha alkoholitarvitamise häire ravi teenuste laiendamiseks ning usun, et nimetatud meetmed leiavad ka valitsuselt toetust," sõnas sotsiaalminister.
Valitsus otsustas esmaspäeval, et alates 1. juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis 25 protsenti. Aktsiiside niisugune langetamine tähendab, et näiteks pooleliitrise ja viieprotsendilise alkoholisisaldusega õlle hing koos käibemaksuga langeb 12,69 sendi võrra. Pooleliitrine pudel viina alkoholisisaldusega 40 protsenti hakkab koos käibemaksuga maksma 1,5 eurot vähem.