Valitsus on võidukalt teatanud alkoholiaktsiiside langetamise seaduseelnõust ja kavatseb väga lühikese aja jooksul alkoholimaksud alla lüüa. Eesmärgiks on seatud Lätist ostetud alkoholikoguste asendamine ostudega Eestist. Ei midagi enamat - riigieelarve tulupool ei kasva, vaid väheneb arvestuslikult sel aastal 12 miljoni euro võrra.

Eesti õlletootjate lobitöö

Aga mida siis numbrites tähendab veerandi võrra alandada õlle ja kange alkoholi aktsiisi?

Kui õlle ja kange alkoholi aktsiis langeks lubatud tasemele, siis eelmisel aastal Eestis müüdud koguse alusel väheneksid laekumised õlle puhul 16 miljonit ja kange alkoholi puhul 32 miljonit eurot.

Selle kompenseerimiseks tuleks uute aktsiisimääradega müüa Eestis lisaks 30 miljonit liitrit vägijooke. Ehk iga Eesti inimene vanuses 18-80 eluaastat peaks ostma kodumaalt aastas lisaks rohkem kui 50 pudelit pooleliitrist õlut ja 9 pudelit viina. Kokku teeb see kolm liitrit puhast alkoholi iga joomisealise kohta.

Ja kõige selle juures ei ole me veel lisanud mitte sentigi rohkem raha riigieelarvesse, vaid ainult kompenseerinud aktsiisimaksude alanemist.

Selleks, et riigieelarvesse võrreldes praegusega mõni kopikas rohkem laekuks, peaksid veel rohkem jooma nii eestlased kui ka meie väliskülalised.

Eesti õlletootjate lobitöö on suutnud jätta mulje, et aktsiisilaekumised õllemüügist on sama hea kui kokku kukkunud. Numbrid näitavad täpselt vastupidist olukorda - meie õlleaktsiisilaekumised pole mitte kunagi vähenenud ja mitte kunagi nii kiiresti kasvanud kui viimastel aastatel, lausa 11-12 protsenti juurdekasvu aastas.

Küll on aga aktsiisilaekumised alanenud kange alkoholi puhul ja seda lausa 20 protsenti. Aga viinaaktsiisi laekumine ongi olnud hüplev kogu aeg ja ka eelnevatel aastatel mitu korda miinuses olnud.

Kui ajada süü lätlaste kaela, siis võiks väita, et Lätis käiakse eelkõige viina, mitte õlle järel. Paraku me ei tea, kas kange alkoholi aktsiisi alanemise põhjus on kõrge hind või hoopis inimeste tarbimise muutus.

Mis juhtub?

Aga mis juhtub peale aktsiisimaksude alandamist? Toon välja kolm asja, mis juhtuvad kindlasti, ja kolm asja, mida on raske ette näha.

Esiteks, riigieelarve tulud aktsiisidest lühiajaliselt vähenevad. Justnimelt vähenevad, mitte ei suurene. Kui kogu Eestis müüdava alkoholi aktsiisitase veerandi võrra alaneb, siis seda ei suuda kompenseerida Läti alkoholiostude ületulek kodumaale.

Tõetund on saabumas kõikidele, kes räägivad lausa 500 miljoni euro suurusest Eesti maksuraha tagasivõitmisest Lätist. Paraku pole kunagi olnud neid sadu miljoneid maksukadu, mida tagasi võita. Aktsiisilaekumised saavad suureneda ainult suurema joomise kaudu nii Eestis kui ka Soomes.

Teiseks, selline kiirkorras alkoholimaksude langetamine jätab valitsusest äärmiselt nigela kuvandi. Olukorras, kus tõmmatakse eelarvet kokku ja valitsusega grillivad nii ülikoolid kui ka pensionärid, siis on alkoholitootjatele 50 miljoni euro kinkimine üksjagu küüniline käitumine.

Kolmandaks, me oleme ette kaotanud aktsiisisõja nii Lätile kui Soomele. Ilmselgelt on siinkohal ignoreeritud meie lähinaabrite võimalikku reaktsiooni ja maksukonkurentsivõimekust. Nii Läti kui ka Soome on juba teatanud võimalikest vastusammudest meie aktsiisialandamise plaanile.

Selle "õllemaksusõja" me kaotame kindlasti, sest meie maksusüsteem ei ole nendega lihtsalt konkurentsivõimeline. Läti on moderniseerinud oma maksusüsteemi ja läinud üle astmelisele tulumaksule. See on võimaldanud vähendada sõltuvust tarbimismaksudest ja suurendanud riigirahanduse manöövervõimekust.

Lätil pole mingit probleemi samuti alandada aktsiise ja kanda see üle isiku tulumaksu või ettevõtete maksukoormusesse. Eestis on aga senini primitiivne proportsionaalne tulumaks, deformeerunud maksusüsteem ja suur sõltuvus tarbimismaksudest. Nagu näeme, iga väiksemgi tarbimismaksu alalaekumine Eestis mõjub eelarvele halvavalt.

Aga mida siis me ette ei oska ennustada?

Esiteks seda, kui suurel määral kandub aktsiisimaksude alandamine üle poehindadesse. Kas kaupmehel on ka sisuline soov vähendada jaehinda, seda me näeme lähiaegadel.

Teiseks, me ei tea, kuidas muutub alkoholitarbimise struktuur. Kange alkohol võib muutuda nüüd väga odavaks, eriti võrreldes veiniga. Mida ja kui palju rohkem jooma hakatakse, ka seda on raske ette ennustada. Aga oht, et alkoholi tarbimine kasvab, on väga suur!

Kolmandaks, me omistame liiga suure tähtsuse alkoholiaktsiisi mõjule turismisektorile. Alkoholitarbimist kujundavad peale hinna väga paljud erinevad tegurid. Väide, et "alandame aktsiisi ja siis tulevad soomlased tagasi" lihtsale ei päde.

Alkoholtarbimine väheneb igal pool ja Soomes on alkoholitarbimine viimasel kümnendil kukkunud 20 protsenti. No ei osta ja ei joo soomlased enam nii palju kui enne ja ei too isegi odav viin soomlasi enam Tallinnasse.

Kokkuvõttes tahaks jõuda suure plaani juurde. Alkoholimaksud on üpris tühine osa meie maksudest ning on juba üksjagu piinlik nende ületähtsustamine. Tuleb tunnistada, et nende liigkiire tõstmine viimase viie aasta jooksul on olnud ilmselge viga ning käesolev tulemus oli üsna täpselt ette ennustatav.

Aga nüüdseks on aktsiiside liiga kõrge tase taandumas, aktsiisimäärad on naabrite abiga jõudmas oma loomupärasele tasemele ning eelarvelaekumised on üsna tavapärased. Ka kindral Nafta ja polkovnik Bensiin on oma panuse andnud Läti sõitude vähenemisele.

Valitsusele soovitaksin aktsiisid sedakorda rahule jätta ja tegeleda hoopis olulisemate maksuasjadega - ettevõtte sotsiaalmaksukoormuse vähendamise ja tulumaksu astmeliseks muutmisega. Ilma viimaseta ei saa olla mingeid sisulisi maksureforme ega riigieelarve võimekust täita omale võetud kohustusi.