Kohus: Viljandi koolitulistaja võib ennetähtaegselt vanglast vabastada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1559222040000 | amCalendar}}
Rakvere kohtumaja
Rakvere kohtumaja Autor/allikas: kohus.ee

Neljapäeval Rakvere kohtumajas kuulutatud määruses asus kohus seisukohale, et 2014. aasta oktoobris Viljandis Paalalinna koolis saksa keele õpetajat tulistanud Vahur Ruut (19) tuleb vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Mai alguses toimunud kohtuistungil, kus Ruudu ennetähtaegset vabastamist arutati, ei esitatud vangla ega prokuratuuri poolt ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti tema ennetähtaegse vabastamise vastu, teatas kohtu pressiesindaja Maili Õunaaed.

Kohtumäärus on edasikaevatav 15 päeva jooksul.

2014. aasta 27. oktoobril tulistas toona 15-aastane Ruut Viljandi Paalalinna koolis saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes hukkus. Klassiruumis viibis sel ajal lisaks õpetajale ja tulistajale veel neli õpilast, kes viga ei saanud.

Ruut kannab alates 2014. aasta oktoobrist üheksa-aastast vangistust tapmise ning tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Alaealisena kuriteo toime pannud inimesele ei või karistuseks mõista üle kümne aasta pikkust vangistust.

Kohus rõhutas, et Ruudule mõistetud karistust ei ole vähendatud ega teda karistusest vabastatud – muutub vaid karistuse kandmise viis. Karistuse kandmisest lõplikult vabanenuks loetakse Ruut katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi.

"Seega peab Vahur Ruut suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega," seisab kohtumääruses.

Ruudu katseaeg kehtib kuni 27. oktoobrini 2023. Katseaja esimese 24 kuu jooksul lasub tal rida kohustusi, sh kohustus asuda tööle või võtta end töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluda vajadusel psühhiaatrilisele ravile, jätkata osalemist pereteraapias, mille kestuse määrab kriminaalhooldaja.

Kohus märkis, et Vahur Ruudu puhul on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud ja rohkemat kasu pikemalt vanglas viibimisest ning tema ühiskonnast isoleerimisest ei ole vangistuse eesmärkide täitmisel võimalik saavutada.

"Ennetähtaegse vabastamise instituut ongi ellu kutsutud selleks, et kinnipidamisasutustes seaduskuulekalt käitunud kinnipeetavad saaksid võimaluse näidata, et nad suudavad ka vabaduses seaduskuulekalt elada. Vastasel juhul kaotavad karistusseadustiku vastavad sätted oma mõtte, s.o. süüdimõistetud isikul puudub igasugune motivatsioon vanglas õiguskuulekalt käituda, sest olukorras, kus igasugune isiku ennetähtaegne vabastamine riivab ühiskonna või selle osa õiglustunnet, ei ole sisuliselt võimalik täita vanglas kinnipeetava positiivses suunas käituma õpetamise, suunamise ja ümberkasvatamise põhimõtet," kirjutati määruses.

Samuti rõhutas kohus, et Ruudu tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll tema käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kuivõrd vangla ei näe Ruudule enam ette täiendavaid programme ei vanglas ega väljaspool seda, s.t. süüdlase kuritegelike riskide maandamisega edaspidi enam ei tegelda, ei täidaks edasine karistusaeg vanglas enam tema taasühiskonnastamise eesmärki. "Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita," seisab määruses.

Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ning tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vahur Ruudu puhul tõi kohus esile, et ta kasvas perekonnas, kus olid teatud kindlad reeglid ja kohustused, sh ootused, et õppimine on ainult viitele.

Kasvatamise meetmeks kasutati ka füüsilist karistamist. Kinnipeetavat karistati rihmaga, kui hinded olid halvad, kodutöö tegemata või kui ta ei kuulanud sõna.

"Seega oli peres kujunenud uskumus, et konfliktide lahendamise üks võimalikest viisidest on füüsiline vägivald kaasinimeste vastu. Kohtu hinnangul oli Vahur Ruudu näol kuriteo toimepanemise ajal tegemist välja kujunemata maailmapildiga noorega, kelle enesekontrollivõime ja adekvaatsus oma tegude hindamisel oli pidurdunud. Vangistuse ajal on aga peresuhetega väga palju tööd tehtud ja mõlemad osapooled on teinud jõupingutusi olukorra muutmiseks," seisab kohtumääruses.

Vangla iseloomustus Ruudu käitumise kohta karistuse kandmise ajal on läbivalt positiivne.

Kohus arvestas tõsiasja, et Vahur Ruut oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane noor, kel puudusid oma probleemide lahendamise oskused. Nüüdseks on tegemist täisikka jõudnud noorukiga, kes on valmis võtma kohustusi ja vastutust, andma adekvaatset hinnangut minevikule ning tegutsema seatud eesmärkide nimel.

Kehtiv seadus võimaldab alaealisena esimese astme kuriteo (sh tapmise) toime pannud süüdlase ennetähtaegselt vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et prokuratuur analüüsib kohtu põhjendusi ja otsustab seejärel võimaliku vaidlustamise.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: