Reedel selgub, kas Eesti saab ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: UN / Scanpix

Reedel saab selgeks, kas Eesti saab ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks või mitte. Kampaania selle nimel kestab viimase hetkeni ja seda tuleb teha isegi hääletussaalis.

Selleks, et Eesti saaks ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks, on vaja koguda 193 liikmesriigi seast vähemalt 129 häält. Eesti suursaadik ÜRO-s Sven Jürgenson ütleb, et Eesti on saanud toetuslubadusi paljudelt riikidelt, aga kuna hääletus on salajane, siis võivad mõned neist kaduda. Riikide kogemus on olnud erinev, mõni on kaotanud lausa 30 protsenti lubatud häältest, teine vaid viis.

"Mina pigem ise ennustaksin, et see kadu võib olla pigem madalama kui kõrgema otsa suunas," märkis Jürgenson.

"Samas, tuleb ka arvestada, et meie konkurent on täpselt samasuguses olukorras, et nende kaod võivad ju olla täpselt samasugused, sest me kõik tegutseme ju ühel mänguväljal ja suhtleme samade riikidega," ütles Eesti kampaania juht Margus Kolga.

Kolga sõnul on Eesti konkurendi Rumeenia kampaaniaeelis olnud see, et nende diplomaatiline korpus on üle maailma lihtsalt niivõrd palju suurem. Samas on ta optimistlik, et Eesti saab julgeolekunõukogu koha siiski endale, kuid tõenäoliselt ei juhtu see esimeses hääletusvoorus.

"Ma eeldan, et me esimeses voorus peaksime võitma nii suure varuga, et teises voorus peaksid siis hääled tulema nii-öelda võitja poole," lausus Jürgenson.

Liikmesriikide esindajad tuleb veenda viimase hetkeni. Isegi pärast iga hääletusvooru.

"Meil on saal sektoriteks jagatud, kellele ja millisele diplomaadile viia laiali uusi toetuskirju. Samamoodi on meil president ja välisminister saalis, ja me oleme teinud nimekirja riikidest, kes on kõige olulisemad, kes on kas siis küsimärgi all endiselt või kelle toetust tuleb veel kindlustada või kelle toetust tuleb veel saada, nii et see on kõik läbi töötatud, kelle juurde ja kuidas liikuda," kirjeldas Jürgenson protsessi.

Jürgenson lisas, et isegi kui Eesti peaks Rumeeniale kaotama, siis tegelikult võib kõike tehtut juba võiduks pidada.

"Julgeolekunõukogu koht kestab ainult kaks aastat, aga need suhted, kuidas maailm on suuremaks muutunud, mis tegelikult ka ju lisab julgeolekut Eesti-sugusele väikeriigile, siis see on tegelikult midagi palju enamat ja olulisemat. Julgeolekunõukogu kampaania raputas meid välja mugavusstoonist," rääkis suursaadik.

Eesti püüdlused julgeolekunõukogusse algasid 2005. aastal, kuid aktiivne kampaania on kestnud umbes kaks aastat. Selle aja jooksul on kulutatud poolteist miljonit eurot, millest enamik läks personalile ja reisimisele.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: