"Lisakulud välisministeeriumile oleksid neli mijonit eurot aastas ehk kokku kaheksa miljonit eurot," ütles välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu. Tema kinnitusel on riigieelarve strateegias selle kuluga arvestatud.

Eesti kampaaniakulud Julgeolekunõukogusse valimiseks on aastatel 2017-2019 kokku umbes poolteist miljonit eurot.

Välisministeeriumi 2019. aasta eelarve on umbes 64 miljonit eurot, millest 16 miljonit on plaanitud arenguabiks ja liikmemaksudeks.

Eesti kavatseb Julgeolekunõukogusse pääsemisel saata oma esinduse juurde ÜRO peakorteris New Yorgis täiendavalt kümme diplomaati ning mõned haldustehnilisi ülesandeid täitvad töötajad. New Yorki saadetavad töötajad leitakse välisministeeriumist ning spetsiaalset uusi töötajaid selleks ei värvata, seletas Teesalu.

Arvestades, et ÜRO-s on väga suur osa teemadest seotud Aafrika riikidega - nii oli eelmisel aastal vastu võetud Julgeoilekunõukogu 54 resolutsioonist 28 pühendatud Aafrikale - siis korraldab välisministeerium oma töö ümber ka Tallinnas, lisas asekantsler.

Kuna ÜRO Julgeolekunõukogus vahetub eesistuv riik tähestiku alusel iga kuu, siis Eesti oleks eesistuja järgmise aasta märtsis.

"Julgeolekunõukogu töös osalemine annab Eestile enneolematu nähtavuse ja kogemus, mis kõik jääb ekspertiisina Eesti julgeoleku tagamise teenistusse," rääkis Teesalu teisipäeval ajakirjanikele. "Eestile endale on tähtis tunda ÜRO Julgeolekunõukogu tööd seest poolt, teada selle protseduure, liikmetevaheliste suhete dünaamikaid, otsustamisprotsesse ja mõjutushoobasid. Liikmesus annaks hindamatu kogemuse ja oskusteave. Nägime seda kasu kujukalt oma liitlase Leedu pealt, kes oli Julgeolekunõukogu liige aastatel 2014-2015," lisas asekantsler.

Eesti tegi otsuse kandideerida ÜRO Julgeolekunõukogusse 2005. aastal ning esitas siis ka oma kandidatuuri. Teesalu selgitas, et nii pikaajaline planeerimine on ÜRO-s tavaline. Näiteks kandideerib Eesti ÜRO Peaassamblee presidendi kohale aastaks 2052.

ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme koha võitmiseks peab kandideeriv riik koguma vähemalt kaks kolmandikku ehk 129 häält. Hääletamine algab New Yorgis reede ennelõunal ning Eesti konkureerib Ida-Euroopa riikide grupile eraldatud kohale koos Rumeeniaga.

Tavapäraselt kalduvad riigi toetama seda kandidaati, mis saab esimeses voorus rohkem hääli, on välisministeeriumi esindajad ERR-ile rääkinud. Eesti kampaaniameeskonna juhi Margus Kolga sõnul peaks Eestil olema rohkem toetuslubadusi kui Rumeenial.

Eesti seadis oma kandidatuuri saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 üles juba 2005. aastal, kuid kampaania aktiivset faasi alustas 2017. aasta juulis.

Kandideerimisidee valitsusse viinud tollane välisminister Urmas Paet ütles esmaspäeval ERR-ile, et nägi seda ühe osana Eesti rahvusvaheliste positsioonide taastamisel, kuna äsja oli Eesti saanud NATO ja Euroopa Liidu liikmeks ning ÜRO kampaania ning hilisem liikmestaatus Julgeolekunõukogus oleksid samuti panustanud Eesti tuntuse suurendamisse.

Julgeolekunõukogus on 15 riiki, kellest viis on vetoõigusega alalised liikmed - USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kümme ülejäänud riiki valitakse kaheaastaseks perioodiks, igal aastal vahetuvad neist pooled ehk viis riiki.

2020. aastal alustaks koos Eesti või Rumeeniaga lisaks St Vincent ja Grenadiinid, Niger, Tuneesia, Vietnam ning varasemalt jätkavad seal Saksamaa, Belgia, Lõuna-Aafria Vabariik, Dominikaani Vabariik ja Indoneesia.

ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta riikidele täitmiseks kohustuslikke otsuseid.