Alo Lõhmus: rattasõit suurendab SKT-d
Otsustavalt sadulasse istunud tartlased annavad tubli panuse kogu Eesti riigi sisemajanduse koguprodukti kasvatamiseks, sedastab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.
Lõppeval nädalal leidis Tartus aset väike rattarevolutsioon ehk velorutsioon, mille käigus täitusid niigi üsnagi rattarohke linna tänavad täitusid munitsipaalsete rendiratastega. Tartu rattajagamissüsteem on nii menukas, et rattaid ei pruugi veel tänagi kõigile soovijaile jätkuda. Aga mis sellest kõigest kasu on?
Et rattasõit on kasulik ratturi tervisele, on iseenesestmõistetav ja ka teaduslikult tõestatud. Suurbritannias 2017. aastal avaldatud uuring näitas, et inimestel, kes sõidavad igapäevaselt tööle rattaga, on 45 protsenti väiksem risk vähi tekkeks ja 46 protsenti väiksem risk südame-veresoonkonna haiguste väljakujunemiseks, võrreldes nende inimestega, kes kulgevad tööle auto või ühistranspordiga.
Rattasõit parandab füüsilist võimekust ja aitab vältida ülekaalu. Rattaga või jalgsi tööl käijad on uuringute kohaselt ka väiksema stressitasemega, nende vaimne tervis on õitsev ning nad on rõõmsamad, vabamad ja üldse eluga rohkem rahul kui autoga liikluses osalejad.
Rattasõit on kasulik planeedile. Iga kilomeeter, mis te läbite auto asemel jalgrattaga, väldib 150 grammi süsihappegaasi atmosfääri paiskamist. Ning mõistagi on rattasõit kasulik ratturi isiklikule rahakotile. Jalgrattasõidu aastaseks kulukuseks hinnatakse Ameerikas 200 kuni 340 dollarit, auto ülalpidamine sama aja jooksul maksab aga 2800 kuni 9600 dollarit.
Ent kas ei tule kõik need positiivsed efektid kellegi arvelt? Kas mitte just vaevatud autojuhid ei maksa kütuseaktsiisi ja muude maksude abil kinni ratturite toredat ja tervislikku elustiili? Selliseid arvamusi kuuleb ikka ja jälle, kui kõne alla tuleb rattateede ja -radade ehitamine, jalgrataste rongidesse võtmise lubamine või keelamine või mõni muu samm, millel on otsene mõju jalgrattaliiklusele.
Teaduslik vastus sellele küsimusele on: ei tule. Ratturid mitte ainult et maksavad kuhjaga kinni nende peale tehtud kulutused, vaid nad panustavad märkimisväärse summa kogu riigi sisemajanduse koguprodukti kasvu.
Euroopa ühes kõige rattarikkamas riigis Hollandis tehti 2015. aastal 27 protsenti ehk ligi kolmandik kõigist sõitudest jalgrattaga. Keskmine täiskasvanud hollandlane sõitis toona rattaga 74 minutit nädalas. Transpordiuurijad eesotas Elliot Fishmaniga võtsid nõuks välja selgitada sealse rattasõidutraditsiooni mõju riigi majandusele.
See mõju avaldub esmajoones ratturite paremas tervises ja seega pikemas töö- ning elueas. Hinnanguliselt aitas rattasõit Hollandis aastatel 2010 - 2013 vältida 6500 surma aastas, mis säästis riigi majandusele toonase kalkulatsiooni kohaselt 19 miljardit eurot aastas.
Seda oli üle kolme protsendi Hollandi toonasest sisemajanduse kogutoodangust. Seejuures on arvesse võetud ainult säästetud elude "hinda", mitte aga näiteks liiklusummikute vähenemise majanduslikku efekti või rattasõitjate positiivset mõju kesklinna piirkonna kaupluste ja restoranide käibele.
Ligikaudu 17 miljoni elanikuga Hollandi jaoks on 6500 ära jäänud surma aastas suur number. Aastatel 1970 kuni 2010 Hollandis rakendatud 22 erinevat tervishoiumeedet, näiteks suitsetamisvastased sätted, vähi sõeluuringud ja liiklusohutuse parandamise võtted, säästsid aastas 16 000 elu. Rattasõit üksi aga säästab 6500 elu.
Nagu öeldud, on need elud rahas väljendatuna väärt 19 miljardit eurot. Uurijad tõid välja, et samal ajal kulutas Hollandi maksumaksja rattasõidu taristu arendamisele pool miljardit eurot aastas. Seega on rattateede rajamine ühiskonna jaoks tegelikult erakordselt kasumlik investeering.
Just seetõttu, et rattaliiklus on majandusele tervikuna väga tulus, on mõnelgi maal hakatud ratturitele maksma lausa rahalist preemiat läbitud kilomeetrite eest või pakkuma maksusoodustusi.
Ülal refereeritud teadusuuringute valguses võib väita, et otsustavalt sadulasse istunud tartlased annavad tubli panuse kogu Eesti riigi sisemajanduse koguprodukti kasvatamiseks.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel