"Rongiliikluse keskkonnasäästlikkus ja kiiremad ühendusajad meelitavad
järk-järgult rohkem inimesi rongiga igapäevaselt liiklema. Uute rongide
ost võimaldab kiirete ekspressväljumiste lisamist nii Tartu, Narva kui ka
Viljandi suundadele, samas paraneksid aeglasemate tavarongide kasutamise
võimalused," ütles Aas.

Plaan on soetada hübriidrongid, mille energia- ja hoolduskulud on
väiksemad kui praegustel diiselrongidel.

"Soovime, et uute rongide hankimisel peab Elron silmas, et lisaks suuremale arvule istumiskohtadele oleks ruumi nii lapsevanematel vankrite jaoks, et liikumispuudega inimesed saaks mugavalt rongi kasutada ja et ka jalgratastele oleks rohkem hoiukohti," märkis Aas.

Uued rongid on lisaks majanduslikule säästule ka märgatavalt mugavamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad.

Elron valmistab juba hankedokumente ette

Elroniga reisijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Viimase aastaga kerkis see enam kui kolmandiku võrra ning tipptundidel on rongid puupüsti reisijaid täis. Ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Mariis Adamberg ütles ERR-ile, et eriti teravaks on probleem muutunud Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinil.

Elron ootab Adambergi kinnitusel põnevusega uute rongide ostmise otsuseid, kuid teeb selleks juba ettevalmistusi.

"Kuna rongide tellimusperioodid on väga pikad – vähemalt kaks-kolm aastat – siis oleme Elronis juba hankedokumentide ettevalmistusega alustanud. Ikka selleks, et me ei raiskaks enam tundigi, kui valitsus annab rohelise tule Elroni rongipargi suurendamiseks," lausus ta.

Selle aasta lõpus või tuleva aasta alguses jõuab tagasi liinile Kulnas 20. veebruaril raudteeõnnetuses kannatada saanud rong, mis on praegu Stadleri Minski tehases taastamisel. Vanu ronge, mida vahepealsel ajal saaks kasutusele võtta, Elronil ei ole ning nendega ei saaks Adambergi sõnul ka kvaliteetset teenust pakkuda.

Elroni esmaspäevane teade, et suveperioodil mõnedel liinidel ja väljumistel jalgrattaid rongi ei lubata, tõi sotsiaalmeedias palju vastukaja ning kõlama jäi idee võtta kasutusele eraldi rattavagun. Rongifirma esindaja sõnul on seda võimalust kaalutud, kuid paraku nõuaks ühe rattavaguni juurde ostmine riigilt umbes miljon eurot ning ronge on kokku 38.

"Paratamatult ei ole Eestis aktiivset rattahooaega üle viie-kuue kuu, mis tähendaks nende vagunite mitteotstarbelist kasutamist usutavasti ajutiste, mitte kuigi mugavate istmetega üle poole aastast," nentis Adamberg.

Elroni arusaama järgi ei ole ratta rongi võtmine hädavajadus ja pressiesindaja sõnul on nad lihtsalt valiku ees, kas ratas või inimene.

"Kõikidel liinidel on igal päeval ka selliseid väljumisi, kus rattaga reisimine on endiselt lubatud, samuti võib ratta endiselt rongi võtta selliste peatuste vahel sõites, kus reisijaid on vähem," rõhutas ta.

Ehkki Elroni ja riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingus on välja toodud, et rongi C-ala on mõeldud kas lapsevankri, ratastooli või ratta paigutamiseks, ei ole rataste transportimise piirang Adambergi sõnul lepinguga vastuolus.

"Oleme täpsemalt kõik veotingimused sätestanud reisijateveo eeskirjas, kus on välja toodud ka Elroni õigus kehtestada piiranguid jalgrataste veole," selgitas ta.