Hongkong on kriisis nädalaid kestnud protestide tõttu, mille vallandas inimeste väljaandmist Mandri-Hiinale lubanud eelnõu.

Aga esmaspäeval, Hongkongi Hiinale üleandmise 22. aastapäeval, kees enamjaolt noorte ja käremeelsete protestijate gruppide viha üle ning nad tungisid Hongkongi parlamenti. Seal panid nad peapoodiumile Briti koloniaalajastu lipu ning kritseldasid seintele Pekingi-vastast grafitit.

"Need tõsised ja seadusvastased teod trambivad seaduse ülimuslikkuse Hongkongis jalge alla, õõnestavad Hongkongi sotsiaalset korda ning kahjustavad Hongkongi alushuve," teatas Hiina valitsuskabineti Hongkongi ja Macau asjade riiginõukogu avalduses.

"See on ilmselge väljakutse aluspõhimõttele "üks riik, kaks süsteemi". Mõistame selle tuliselt hukka," lisati avalduses.

Lepingu alusel, millega koloniaalvõim Ühendkuningriik Hongkongi 1997. aastal Hiinale üle andis, lepiti kokku, et Hongkongi valitsemine toimub 2047. aastani tema enda seaduste alusel. Viimaste seas on sõnavabadus ja sõltumatu parlament.

Avalduses lisati, et Peking toetab Hongkongi valitsust ja politseid.

Keskvalitsus "toetab ka Hongkongi erihalduspiirkonna asjassepuutuvaid ameteid, et need uuriksid vägivaldsete seadusrikkujate kriminaalvastutust kooskõlas seadusega, taastaksid normaalse sotsiaalkorra võimalikult ruttu, kaitseksid kodanike ja nende vara turvalisust ning kaitseksid Hongkongi õitsengut ja stabiilsust". 

Hongkongi liider mõistis parlamenti tungimise hukka

Hiina erihalduspiirkonna Hongkongi liider Carrie Lam mõistis teisipäeval hukka meeleavaldajate "erakordselt vägivaldse" tungimise parlamendihoonesse.

"Need on südantlõhestavad ja vapustavad sündmused ja ma loodan, et ühiskond naaseb normaalsuse juurde niipea, kui võimalik," märkis Lam.

"Meeleavaldajad seadsid ohtu politseiametnike ja kaaskodanike turvalisuse. Sellise vägivallaga ei saa kuidagi ühiskonnas leppida," kirjutati varasemas linnavõimude avalduses.

Hongkongi märulipolitsei hõivas teisipäeva varahommikul parlamendihoone valitsusvastastelt meeleavaldajatelt, kes olid varem sellele tormi jooksnud, teatas AFP korrespondent.

Protestijad olid politsei kohale jõudes hoonest lahkunud. Teel parlamenti kasutasid korrakaitsjad tänaval viibinud meeleavaldajate vastu pisargaasi ja kumminuie. 

Lõpuks jõudsid politseinikud vastupanu kohtamata peasaali, kus viibis vaid paar tosinat ajakirjanikku. 

USA kutsus üles vägivallast hoidumisele

USA kutsus esmaspäeval üles vägivallast hoidumisele Hongkongis.

"Me kutsume kõiki pooli üles vägivallast hoidumisele," ütles USA välisministeeriumi eestkõneleja. 

"Hongkongi edu tugineb seaduse ja korra austamisele ning põhivabaduste austamisele, sealhulgas väljendusvabaduse ja vabaduse rahumeelseks kogunemiseks," lisas kõneisik.

Hiina taunib Trumpi sekkumist Hongkongi asjadesse

Hiina noomis teisipäeval USA presidenti Donald Trumpi Hongkongi asjadesse sekkumise eest, kuna Trump oli öelnud, et Hongkongi parlamenti tunginud meeleavaldajad soovivad demokraatiat.

Trump avaldas esmaspäeval arvamust, et Hiina erihalduspiirkonna Hongkongi parlamenti tunginud meeleavaldajad tahavad demokraatiat.

"Nad otsivad demokraatiat ja ma arvan, et enamik inimesi tahab demokraatiat. Kahjuks mõned valitsused ei taha demokraatiat," seletas Trump Valges Majas ajakirjanikele.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang ütles, et Ühendriigid ei tohiks mingil moel toetada inimesi, kes kasutavad vägivalda ja rikuvad seadusi.

"Me taunime ja vastustame kindlalt asjaomase riigi jõhkrat sekkumist Hongkongi asjadesse ja Hiina siseasjadesse," ütles Shuang ajakirjanikele.

Hiina soovitab "asjaomasel riigil rääkida ja tegutseda ettevaatlikult ning lõpetada igasugune sekkumine Hongkongi siseasjadesse", lisas ta.

USA teatel arutas Trump laupäeval Jaapanis G20 tippkohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingiga kohtudes ka Hongkongi küsimust.

London: Peking peaks Hongkongi protestide põhjust mõistma

Hongkongi võimud ei tohiks kasutada protestide ajal tekkinud vandalismipuhanguid mahasurumise ettekäändena, manitses Briti välisminister Jeremy Hunt teisipäeval.

Ühendkuningriik taunib kõigi poolte vägivalda, rõhutas ta pärast meeleavaldajate tormijooksu Hongkongi parlamendile.

Hunt lisas aga, et Hongkongi võimud peaksid toimuva algpõhjust mõistma, sest see on ajendatud elanike murest oma põhivabaduste pärast.

Hunti sõnul toetab London kindlalt 1984. aasta Briti-Hiina deklaratsiooni, mis sätestab Hongkongi autonoomia põhimõttel "üks riik, kaks süsteemi".

"Me seisame veendunult selle kokkuleppe ja Hongkongi rahva taga," ütles Hunt.

Ta hoiatas tõsiste tagajärgede eest, kui seda rahvusvaheliselt siduvat kokkulepet ei austata.