Politseinikud hoidsid kilpide ja pisargaasiga tseremooniapaigast eemal sadu kiivritega protestijaid. 

Lam ütles tseremoonial, et sadade tuhandete osalejatega protestimarsid on näidanud, et ta peab rohkem kuulda võtma noori ja teisi rahulolematuid. "See on pannud mind mõistma, et pean poliitikuna endale kogu aeg meenutama, et tuleb õigesti tajuda avalikkuse meeleolusid," ütles Lam.

Hongkongis on kestnud kolm nädalat meeleavaldused eelnõu vastu, mis võimaldaks väljaandmisi Hiinale.

Hongkongi protestijad üritasid tungida seadusandliku kogu hoonesse

Hongkongi valitsusvastased protestijad üritasid esmaspäeval tungida seadusandliku kogu hoonesse, rammides metallkäruga läbi selle klaasuste, politsei vastas meeleavaldajatele pipragaasiga.

Märulipolitsei viibib ka seadusandliku kogu hoones. Olukorda sekkus osa demokraatlikke saadikuid, kes palus meeleavaldajatel lõpetada katsed majja tungida.

Hongkongi politsei kasutas meeleavaldajate vastu pisargaasi

Hongkongi meeleavaldajad sulgesid esmaspäeva varahommikul peamised teed linnas, politsei lasi käiku pisargaasi ja kumminuiad, teatasid sündmuskohal viibivad uudisteagentuuri AFP ajakirjanikud.

Päeval on plaanis järjekordne suurmeeleavaldus, millega protesteeritakse valitsuse eelnõu üle, mis lubaks piirkonnast inimeste väljaandmist Mandri-Hiinale. 

Ajakirjanike andmetel püstitasid maskides meeleavaldajad teetõkkeid. 

Märulipolitsei üksused olid tänavatel juba meeleavaldajatel vastas ning võtsid Wan Chaini piirkonnas barrikaadide lammutamisel kasutusele pisargaasi ja kumminuiad. Vähemalt üht naisprotestijat märgati verise peahaavaga.

Poolautonoomne Hongkong kuulub Hiina koosseisu alates 1997. aastast Suurbritanniaga sõlmitud "üks riik, kaks süsteemi" leppe alusel, mis tagab erihalduspiirkonnale õigused, mis Mandri-Hiinas ei kehti.

Protestijad on alustanud ühisrahastuskampaaniat, et levitada oma sõnumit suurtes rahvusvahelistes ajalehtedes.

Hiina erihalduspiirkonna juht Carrie Lam peatas üle-eelmise nädala lõpus tähtajatult vastuolulise eelnõu menetluse ja palus vabandust, kuid see ei ole vaigistanud meeleavaldajaid, kes nõuavad väljaandmisseadusest täielikku loobumist.

Lam on keeldunud ka loobumast süüdistustest kinnivõetud protestijate vastu ning juurdluse algatamisest meeleavaldused vägivaldselt laiali ajanud politsei suhtes. 

"Viimaste kuude sündmused on põhjustanud konflikte ja riidu valitsuse ja elanike vahel. Sellega seoses olen ma jõudnud arusaamisele, et poliitikuna pean ma olema kursis ja tunnetama inimeste meeleolusid ja vbajadusi," ütles Lam Hongkongi sadamas esmaspäeval peetud lepitava tooniga kõnes.

Hongkongi juhtkonna sõnul on Mandri-Hiinale inimeste väljaandmist lubava eelnõu vastuvõtmine vajalik seaduslünkade täitmiseks, et teha lõpp Hongkongile kui turvapaigale Mandri-Hiinast piirkonda põgenevatele tagaotsitud isikutele.

Kriitikute sõnul oli seadust võimalik kuritarvitada Pekingi poliitiliste vastaste tagakiusamiseks, kuigi valitsus oli lubanud, et teisitimõtlejaid ja Hiina valitsuse kriitikuid Pekingile välja ei anta.