Hiina rahvavabastusarmeel (PLA) on garnison Hongkongis olnud alates sellest, kui linn 1997. aastal Hiinale tagastati, kuid selle sõjaväelased on linnas hoidnud madalat profiili ja rutiinsed õppused ei ole varem palju tähelepanu äratanud.

PLA-ga seotud ajaleht avaldas pildid läinud nädala õppusest päev pärast seda, kui demokraatiameelsed protestijad rüüstasid Hongkongi parlamenti ja sodisid selle seintele pekingivastaseid sõnumeid.

Poolautonoomses linnas algasid massimeeleavaldused läinud kuul vastusena eelnõule, millega taheti lubada inimeste väljaandmist Mandri-Hiinale.

PLA päevaleht kirjutas Twitteri laadsel Weibo platvormil, et eelmise nädala õppuse, kus osalesid maavägi, merevägi ja õhuvägi, eesmärk oli "vaadata üle ja tõsta üksuste lahingvalmidust eriolukordades".

"Selle õppuse eesmärk on ilmselge. See on hoiatada Hongkongi iseseisvuslikke elemente ja heidutada välissekkumist Hongkongi asjadesse," ütles Ni Lexiong Shanghai kaitsestrateegia instituudist.

"Kui asjad arenevad äärmuslikumale tasandile ja Hongkongi valitsus ei suuda olukorraga toime tulla, siis keskvalitsus võib oma sõdureid kasutada," lisas ta.

Õppusel osalenud mereväe komandör Zhu Yonghua ütles Kommunistliku Partei hääletorule People's Daily, et õppused aitavad parandada Hiina sõjaväe võimekust "aidata Hongkongi valitsusel kaitsta oma kodanike elusid ja vara".

"Teade PLA õppusest Hiina riigimeedia poolt on mitte väga peen sõnum Hongkongile ja maailmale, et Hiina on lõpuks valmis kasutama jõudu, et kaitsta oma huvisid Hongkongis," ütles Austraalia Macquarie ülikooli Hiina välis- ja julgeolekupoliitika uurija Adam Ni.

Hiina süüdistab Briti välisministrit kolonialismifantaasiates

Hiina esitas Londonile ametliku kaebuse seoses Briti välisministri Jeremy Hunti hoiatusega, et Pekingit ootavad "tõsised tagajärjed", kui see rikub Hongkongi üleandmise lepet.

"Ta näib fantaseerivat Briti kolonialismi kadunud hiilgusest ja žestikuleerivat halvast kombest samal ajal teiste riikide siseasjadele alla vaadates," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang.

See on teine järjestikune päev, kui Hiina on Hunti tema Hongkongi teemaliste sõnavõttute pärast sarjanud.

Vastavalt 1997. lepingule millega Ühendkuningriik linna Hiinale tagasi andis, on Hongkongil Mandri-Hiinast rohkem vabadusi ja õigusi. Linnas käivad aga massimeeleavaldused Pekingi võimu suurenemise vastu.

"Hongkong on osa Hiinast ja me peame seda tunnistama. Aga Hongkongi vabadused on kirjutatud ühisdeklaratsiooni", mis endise valitsejaga sõlmiti, ütles Hunt teisipäeval.

"Ootame, et seda õiguslikult siduvat lepet austataks ja kui mitte, siis on sellel tõsised tagajärjed," hoiatas ta.

May väljendas Hiina liidritele muret Hongkongi pärast

Briti peaminister Theresa May ütles kolmapäeval, et väljendas Hiina liidritele muret  autonoomia pärast Hongkongis, kus on puhkenud ulatuslikud demokraatia pooldajate meeleavaldused.

"Ma esitasin oma mure otse Hiina liidritele," ütles May parlamendi alamkojas.

"On väga tähtis, et austataks Hongkongi suurt autonoomiat ning õigusi ja vabadusi, mis pandi paika Hiina-Briti ühisdeklaratsioonis," lisas ta.

May ütles, et on šokeeritud vägivaldsetest protestist Hongkongi parlamendihoones, kuid rõhutas, et sajad tuhanded teised protestijad avaldavad meelt "rahumeelselt ja seaduslikult".