Amash andis parteist lahkumisest teada ajalehes Washington Post avaldatud kolumnis, vahendas Bloomberg. "Täna teavitan ma avalikkust oma iseseisvusest ning lahkun Vabariiklikust Parteist," kirjutas ta.

Kuigi vabariiklaste seas on olnud ka teisi poliitikuid, kes on parteikaaslasest presidenti Donald Trumpi kritiseerinud, on Amash olnud seni ainus kongressi vabariiklane, kes on avalikult teatanud, et toetab Trumpi suhtes tagandamisprotsessi ehk nn impeachment'i algatamist. Tema kriitika praeguse presidendi aadressil on märgatav kas või seetõttu, et impeachment'i ei toeta hetkel isegi Demokraatliku Partei juhid, sealhulgas esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi.

Amashi näol ei ole tegu oma vaadetelt Demokraatlikule Parteile lähedase poliitikuga, vaid ta on veendunud konservatiivne libertaar ning kuulus omal ajal nn Teepartei liikumise eestvedajate hulka. Varem juristina töötanud Amash on kogunud tuntust lubadusega, et ta tutvub enne toetamist põhjalikult kõigi eelnõude iga sõnaga, ning see on ka varem toonud kaasa olukordi, kus ta on ülejäänud vabariiklastest erinevalt hääletanud.

Trumpi on ta varem kritiseerinud süüdimatus eelarvepoliitikas, millega riigieelarve puudujääk on majanduskasvu kunstlikuks võimendamiseks viidud ajalooliselt halba seisu, ninf veelgi rohkem hämmastab teda see, kuidas varem eelarvedistsipliini oluliseks pidanud vabariiklasetest kolleegid on kiirkorras oma senistest põhimõtetest loobunud. Pikas intervjuus väljaandele Vox tunnistas ta, et mõnikord on tal tunne, nagu oleks ta ainus ellu jäänud teeparteilane.

Kui varem oli parteis tema erimeelsustega lepitud, siis nüüd, kui ta esitas avalikkuses detailselt oma seisukohad Robert Muelleri raporti asjus ning leidis, et seal on piisavalt materjali, mille alusel Trumpi suhtes tagandamisprotsessi alustada, hakkasid senised kolleegid ja sponsorid temast kiirelt eemalduma. Mais sai Amash oma koduosariigis endale ka vabariiklaste eelvalimistel vastaskandidaadi.

Amash kirjutas parteist lahkumist põhjendades, et poliitilise klassi seas on üha rohkem levimas mõttemaailm, mille kohaselt on lojaalsus parteile olulisem kui Ameerika rahva teenimine või riiklike institutsioonide kaitsmine. Tema arvates on nii vabariiklased kui ka demokraadid süüdi selles, et väärtustavad võitu selle enda pärast ning ükskõik millise hinna eest.