Video: eriprokurör Mueller andis USA kongressis tunnistusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1563962940000 | amCalendar}}
Endine eriprokurör Robert Mueller 24. juulil kongressis kuulamisel.
Endine eriprokurör Robert Mueller 24. juulil kongressis kuulamisel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kolmapäeval andis USA esindajatekoja õiguskomitee ja luurekomitee ees tunnistusi kunagine eriprokurör Robert Mueller.

Nn Venemaa juurdlust juhtinud Muellerile soovisid rohkelt küsimusi esitada nii demokraatidest kui ka vabariiklastest rahvasaadikud, vahendasid Vox, The Hill, Fox News ja CNN. Otseblogi pakuvad näiteks The Hill, Axios, Politico, FiveThirtyEight ja Guardian.

Esindajatekoja õiguskomitees kolmapäeval Eesti aja järgi kella 14.30 paiku alanud umbes kolme tunni pikkune kuulamine keskendus eelkõige õigusemõistmise takistamist puudutavatele teemadele. Pärast vaheaega alanud luurekomitee kahetunnise kuulamise sisuks oli aga peamiselt Venemaa sekkumine USA valimistesse.

Juba oma avasõnas kordas ta oma varasemat lubadust, et tema vastused püsivad raporti raamides. Samuti polnud tal plaans vastata sisuliselt küsimustele, mis puudutavad nn Venemaa juurdluse algust, sest nimetatud juurdlus algas enne seda, kui ta eriprokuröriks nimetati.

Ta on püüdnud küsimustele just nimelt sellisel viisil vastata ning paljud USA poliitikavaatlejad nentisid, et sageli paistab, et rahvasaadikud üritavad saada Muellerit tsiteerima neid raporti tsitaate, mis nende endi väiteid justkui kinnitavad.

Samuti naljatlesid mõned ajakirjanikud, et küsimusi esitanud - või pigem avaldusi teinud - kongresmenid rääkisid oluliselt rohkem kui Mueller ise ning seetõttu tekkis lihtsalt mulje, et tunnistajateks olid rahvasaadikud ning Mueller kohapeal vaid vaatlejaks.

Kuulamist kandsid üle suurem osa olulisematest USA kanalitest ja väljaannetest ning videot saab vaadata ka käesoleva artikli sees.

Mueller loetles õiguskomitees üles kolm järeldust, mille tema raport tegi. Ta märkis, et uurimise järgi sekkus Venemaa valitsus USA valimistesse süstemaatiliselt.

Lisaks tõi Mueller välja, et uurimine ei tuvastanud, et Trumpi kampaaniameeskonna liikmed oleks teinud Vene valitsusega koostööd valimistesse sekkumises. "Me ei uurinud "kokkumängu", sest see ei ole õiguslik termin. Selle asemel me keskendusime sellele, kas on piisavalt tõendeid, et esitada süüdistus mõnele kampaaniameeskonnale kuritegelikus vandenõus osalemise eest. Ei olnud," rääkis ta.

"Kolmandaks, kriitilise tähtsusega oli uurimise takistamise ja uurijatele valetamise uurimine. Lõpuks ... me uurisime rida presidendi tegevusi seoses uurimisega. Tuginedes justiitsministeeriumi poliitikale ja õigluse põhimõtetele, me otsustasime, et me ei langeta otsust, kas president sooritas kuriteo. See oli meie otsus siis ja on seda ka praegu," rääkis Mueller.

"Ma ei kavatse oma tänase tunnistuse käigus teha kokkuvõtet või kirjeldada meie töö tulemusi kuidagi teisiti. Nagu ma ütlesin 29. mail: raport on minu tunnistus," lisas Mueller.

TAUST

Eriprokurörina oli Muelleri ja tema meeskonna ülesandeks uurida Venemaa sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse ja seda, kas Donald Trumpi meeskond tegi Venemaa esindajatega selles koostööd, ning kas Trump presidendina takistas õigusemõistmist.

Raporti kohaselt tuvastas juurdlus, et Venemaa sekkumine USA valimistesse oli ulatuslik ning et Venemaa kampaania eesmärgiks oli lisaks üldisele poliitilisele kaose tekitamisele toetada just Trumpi saamist USA riigipeaks. Muelleri juurdlusest lähtudes on USA võimud esitanud praeguseks kriminaalsüüdistusi 25 Venemaa kodaniku ja kolme Venemaa ettevõtte vastu. Samuti on kehtestatud erinevaid sanktsioone nii üksikisikute, firmade kui ka asutuste vastu ning kongressis on ringlemas eelnõud lisasanktsioonide kehtestamiseks.

Eriprokurör Muelleri uurimine ei leidnud oma raportis, et mõni USA ametiisik või Donald Trumpi valimiskampaania liige oleks teadlikult sooritanud kokkumängu Venemaaga. Mis puudutab samuti teemaks olnud õigusemõistmise takistamise kahtlust, siis Muelleri raport ei järeldanud, et president oleks sooritanud kuriteo, kuid ei mõistnud teda ka õigeks. Selle asemel esitas Mueller õigusemõistmise takistamise küsimuses argumendid poolt ja vastu.

Justiitsminister Barri ja asejustiitsminister Rod Rosensteini hinnangul ei piisanud kogutud tõenditest näitamaks, et Trump takistas õigusemõistmist. Seevastu on demokraadid ja paljud õiguseksperdid öelnud, et õigusemõistmise takistamise süüdistuse esitamisest hoidus Mueller ainult seetõttu, et Trump on samaaegselt USA president.

Muelleri kuulamine leiab aset ligi neli kuud pärast raporti valmimisest teatamist, ligi kolm kuud pärast raporti kärbitud kujul avaldamist justiitsministeeriumi poolt ning ligi kaks kuud pärast seda, kui Mueller esimest korda avalikult juurdlust kommenteeris.

Kuigi Muelleri juurdlus on pärast raporti osalist avalikustamist USA poliitilises debati fookusest mõnevõrra eemale jäänud, sest presidendi aktiivsemad kriitikud ei saanud sellele toetudes alustada tagandamisprotsessi, siis on paljud demokraadid ning ka mõned vabariiklased seisukohal, et raport toob välja siiski hulgaliselt hukkamõistu ja kriitikat vajavaid detaile, mis vajaksid avalikkuses põhjalikumat käsitlemist. Paljud demokraadid lähtusid Muellerit tunnistama kutsudes ka sellest, et raportis jättis Mueller õigusemõistmise takistamist puudutavatele küsimustele lõpliku vastuse andmata.

Trumpi vabariiklastest liitlased aga soovivad Muellerilt pärida küsimusi juurdluse kallutatuse kohta ehk saada kinnitust väidetele, mille kohaselt alustati Venemaa-juurdlust omal ajal eesmärgiga Trumpi poliitiliselt kahjustada. Selle teemaga seoses on Trumpi poolt justiitsministriks määratud William Barr juba varem andnud Connecticuti osariigi föderaalprokurörile John Durhamile ülesande uurida Venemaa-juurdluse algust, et jõuda selgusele, kas luure- ja jälgimismeetodid, mida kasutati, olid seaduslikud ja põhjendatud.

Samas ei pruugi kuulamisest tulla üldse nii paljastavat kui mõned poliitikavaatlejad ehk loodavad, sest juba maikuus ütles Mueller, et ükski tunnistus tema meeskonna poolt kongressi ees ei välju raporti piiridest. Ehk võib ka juhtuda, et Mueller vastab küsimustele sisuliselt oma raportit tsiteerides. Ka justiitsministeerium on saatnud Muellerile kirja, kus endist eriprokuröri kutsutakse üles raportist lähtuma.

 

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: