Politsei tabab üha vähem purjus alaealisi
Sel aastal on politsei registreerinud 853 joobes alaealise juhtumit, mida on poole vähem kui 2015. aasta sama aja jooksul. Ent tihti tuleb ette, kus nooruk on niivõrd raskes joobes, et vajab arstiabi.
Politsei- ja piirivalveameti politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa ütles, et vähenemisel on kindlad põhjused – politsei on pannud rõhku alkoholi kättesaadavuse piiramisele ja väärteoprotokolli vormistamise asemel kasutatakse tihtipeale suulist hoiatust või ennetusprogrammidesse suunamist.
Põhjused, mis noori alkoholi tarbimiseni viivad, on erinevad.
Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse juhataja Piret Talur ütles Eesti Noorsootöötajate Kogu vahendusel, et noored loodavad alkoholist saada julgust, et siis lollitada ja seeläbi nalja saada. Mõned tahavad aga hoopis lõõgastuda ja täiskasvanulikud olla.
Võru Noortekeskuse noorsootöötaja Kauri Kaljuste tõi Eesti Noorsootöötajate Kogu vahendusel alkoholi joomise põhjusena välja ka noorte arvamuse, et joomine teeb neid lahedaks.
Ta lisas, et noori lükkab alkoholi poole ka uudishimu ja igavus.
Tihti juhtub aga, et alaealised lähevad alkoholiga liiale, ei suuda seda taluda ning vajavad arstiabi.
Tartu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Veronika Kivilaid tõi näite kahest Viljandimaalt pärit noormehest, kes pärast viina joomist arstiabi vajasid. Politsei kohale jõudes poisid oksendasid ja nende joove oli peaaegu kaks promilli.
Arstiabi vajamise põhjuseks ei pruugi aga olla suur joove, vaid ka alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud vigastused.
Võrumaal vajas hiljuti haiglaravi 16-aastane poiss, kes jõudis peolt koju, pea verevalumites ja ise raskes joobes. Mis temaga juhtus, seda ta ei mäletanud. Arvas, et äkki kukkus trepist alla, ütles Kivilaid.
Ida prefektuur teatas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias, et neile laekub alanud suvevaheajal igal nädalal üle Virumaa mitu teadet raskes joobes alaealistest, kes vajavad haiglaravi.
"Eelmisel nädalal sattus mürgistusega haiglasse 13-aastane poiss. Veel üks 13-aastane alkoholijoobes noor sattus rünnaku ohvriks. Haiglasse on toimetatud mitmeid noori vanuses 13 kuni 17, kes olenemata vanusest tulenevast keelust on siiski alkoholi tarbinud," märgivad Virumaa politseinikud.
Noorte alkoholi tarbimisest teavitatakse ka nende vanemaid.
Veronika Kivilaid ütles, et enamasti tunnevad vanemad juhtunust kuuldes lapse pärast muret ja lubavad talle edaspidi rohkem abiks olla. Mõned aga karjuvad ja pahandavad. Mõned jäävad täiesti ükskõikseks – lapse alkoholitarbimine ei ole nende, vaid lapse enda süü.
Ühe ekstreemsema juhtumi puhul sai alkoholimürgituse tõttu haiglase viidud lapse ema aga šoki ja vajas ka ise arstiabi, ütles Kivilaid.
Olgugi et alaealistele alkoholi müüa ei tohi, on alkohol noortele siiski küllaltki kättesaadav.
"Noorte alkoholitarvitamise muudab võimalikuks see, et täiskasvanud neile alkoholi kättesaadavaks teevad, seega esmane reaktsioon täiskasvanute poolt peaks olema luua selline olukord, et alaealised ei saa osta ega tarvitada alkoholi," ütles Talur.
Kivilaiu sõnul saavad alaealised alkoholi kätte pisematest poodidest ja putkadest või lasevad mõnel asotsiaalse eluviisiga inimesel seda endale vahendustasu eest osta.
Ta lisas, et politsei teeb kauplustesse kontrollkäike, et kontrollida, kas alaealistele alkoholi müümise keelust peetakse kinni või mitte. Ka kaardistatakse ja tegeletakse nendega, kes vahendustasu eest alkoholi ostavad.
Talur tõi aga positiivse näitena välja hiljutise laulupeo, mille korraldajad otsustasid alkoholi mitte müüa ja lisas, et loodetavasti võtavad sellest ka teised üritused eeskuju.
"Senikaua, kui enamikes peredes ja avalikel sündmustel peetakse asjakohaseks tarvitada alkoholi, püsib ka noorte huvi samamoodi käituda," ütles ta.
Enamasti jäävad noored alkoholi tarbimisega politseile vahele üritustel või mõnes avalikus kohas. Nende vanus jääb vahemikku 13–17 aastat ning neist umbes 60 protsenti on poisid ja 40 protsenti tüdrukud.