"Läti uue presidendi selline vaimlis-geograafiline positsioneering on kindlasti hea uudis, sest Läti on Balti riikidest olnud see, kes kõige tugevamalt on üritanud iseseisvuse taastamise järgsetest aastatest peale Ida-Lääne või Euroopa-Venemaa vahelise silla, ühenduslüli ideoloogiat ajada," ütles Samost.

Sildam pidas Läti senist positsiooni paljuski ka loogiliseks, kuna Eesti on rohkem keskendunud oma põhjapoolsetele naabritele, Leedu vaadanud lõunasse, aga Läti jäänud nende kahe vahele.

Levitsi üleskutsest rääkides meenutasid Samost ja Sildam ka seda, et paarkümmand aastat tagasi tuli sama seisukohaga välja Toomas Hendrik Ilves.

"See toob meelde Ilvese, kes 1998. aastal kirjutatud Jõulumaa essees leidis, et Eesti on kultuuriliselt pigem Põhjamaa," ütles Sildam. Samost märkis, et Ilves on pidanud sel teemal ka Rootsi välispoliitika instituudis kõne ning sellest on hiljem paljud asjad tõukunud ja see põhjustas tollal päris palju arutelu.

Samas meenutasid saatejuhid ka Ilvese 2001. aastal ajalehe Wall Street Journal ajakirjanikule öeldut, et ei tunne ennast baltlasena, põhjustades sellega omakorda laia poleemikat ning kriitikat eriti Lätis ja Leedus.

"Kui Läti peab ennast Põhjamaaks, siis seda enam võiksime meie ennast Põhjamaaks pidada," ürles Samost. Mõlemad tõid esile, et Põhjamaa on maailmas positiivne märk, mis tuleb seda kandva riigi mainele kasuks.

Lisaks rääkisid ajakirjanikud Tallinna Ülikooli akadeemilise komisjoni tehtud otsusest, et politsei- ja piirivalveameti peadirektori magistritöö ei ole plagiaat, maasikamüügist turgudel, preaprokurör Lavly Perlingu uuesti ametissekinnitamise ja Keskerakonna karistuste teemal, Tallinna peatänavast ning kultuuriminister Tõnis Lukase laulupeol peetud kõnest.