Saates tuli teemaks Venemaa õiguste taastamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) poolt. "See otsus kõneleb sellest, et Euroopal ikkagi puudub ühine seisukoht Venemaa suunal. See on meile endale tõeline äratuskell, et meil on vaja väga kõvasti veel tööd teha, et rääkida Venemaast ja sellest sellest, milline meie poliitika peaks olema. Ja et me eelkõige räägiksime ühel häälel," rääkis Kuusik.

Kuusik tunnistas, et naabritega peab küll rääkima, aga rääkides vastaspoolega, kellega on keerulised suhted, siis peab olema väga selge see, mida Euroopa ise tahab saavutada.

"Täna seesama hääletus näitab, et tegelikult meil strateegia puudub, eesmärgid puuduvad, poliitika puudub, üksmeel puudub," lausus Kuusik.

"Nüüd ongi küsimus, et kas sellise pinna pealt saab minna rääkima kellegagi, kes ei ole meie sõber," lisas ta.

Kuusiku sõnul on selle otsuse valguses oluline Euroopa Liidu ühtsuse säilitamine.

ENPA otsus näitab Kuusiku sõnul ka väsimust pingetest tulvil vastasseisust, mis suhetes Venemaaga valitseb.

Ta märkis, et Venemaa eesmärk on Euroopa lõhestamine ja see, et Euroopa Liidul ei oleks selget Venemaa-suunalist poliitikat. "Venemaa eesmärk on see, et Euroopa ei oleks ühtne. Euroopa on ainult siis tugev, kui ta on koos. Euroopa koostöö põhimõte ongi see, et keskmise ja väikese suurusega riigid tulevad kokku ja räägivad ühel häälel. See teeb meid suuruselt sama võrdseks Venemaa, USA, Hiinaga. Probleem ongi selles, et kui me ei ole ühtsed, siis ei ole ka seda suurust," märkis Kuusik.

Ta selgitas, et see, kuidas Venemaa kaasamine Euroopa Nõukogusse saab mõjutada Euroopa Liidu poliitikat, väljendub selles, et samadelt riikidelt, kes Venemaa volituste taastamist toetasid, on eeldus oodata teatavat järjepidevust ka Euroopa Liidus, näiteks Venemaa-suunalises sanktsioonipoliitikas.

Kuusik rääkis, et teda pani imestama, et Venemaa õiguste taastamise poolt hääletasid ka Suurbritannia ja Hollandi saadikud, sest need riigid on otseselt Venemaa agressiivset tegevust Salisbury keemiarünnaku ja MH17 lennu allatulistamise läbi tunda saanud.

Teadur ei usu, et ENPA otsus võiks luua eeldused rahumeelsemaks poliitikaks Venemaa poolt. "Üks põhjus, miks Venemaa on olnud edukas, on see, et ta on olnud väga järjekindel. Ta teab, mida ta tahab saavutada ja tal on kannatust ja ta ootab," sõnas Kuusik.

Kuusik selgitas, et Euroopa Nõukogu kõige olulisem funktsioon on Euroopa Inimõiguste kohus ning see oli ka üks põhjustest, miks osad riigid Venemaa volituste taastamist toetas. Tema sõnul ei ole see aga piisav argument, sest Venemaa ei tunnista sisuliselt alates 2015. aastast Euroopa Inimõiguste kohtu otsuste ülimuslikkust.

Euroopa ühtsuse taastamisel ja tugevdamisel näeb Kuusik olulist rolli Euroopa Komisjonil. "Hästi palju oleneb sellest, milline saab olema uus komisjoni ja komisjoni president. Samuti, kui hästi suudab komisjon ülemkogu poolt antud suuniseid järgida ja sellest tulenevalt tulla välja ettepanekutega," rääkis Kuusik.

Samuti võiks tema sõnul olla Euroopa Liidul rohkem julgust. Ta rääkis, et kui Euroopa Liit oli pikalt sisemiste kriiside, nagu võlakriis, migratsioonikriis, siis tänases olukorrast avaldatakse Euroopa Liidule survet väljastpoolt.

"Otse uudistemajast" on eetris portaalis ERR.ee kolmapäeviti kell 11. Saadet saab hiljem järelvaadata.