Siseminister Helme näitab valitsusele, milline peaks olema Eesti idapiir ({{commentsTotal}})

Mart Helme ja politseijuht Elmar Vaher.
Mart Helme ja politseijuht Elmar Vaher. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Valitsus külastab neljapäeval Eesti kagupiiri ning peab Piusa kordonis väljasõiduistungi ja kabinetinõupidamise. Ühelt poolt on see valitsusele omavaheline sotsialiseerumisüritus. Kuid siseminister Mart Helme loodab ka, et ehk mõistavad ministrid pärast külastust paremini, millist maismaapiiri vastu Venemaad Eesti vajab.

"Siseminister läheb väljasõiduistungile ootustega, et valitsuse liikmed näevad kohapeal piiri väljaehitamise vältimatust ning loodab, et valitsuskabinet võtab vastu otsused, mis aitavad seni kavandatud plaaniga edasi minna," ütles ministri nõunik Erki Helemäe.

Piirikülastuse käigus tutvustatakse ministritele väljaehitamata piiririba Vaniku järve piirkonnas ning külastatakse juba väljaehitatud piirilõike, vahendas valitsuse pressibüroo.

Oma silm on kuningas olukorras, kus ministrid peaksid lähitulevikus otsustama, kuidas idapiiri ehitamisega edasi minna ja eelkõige - kas seda saab teha odavamalt.

"Põhiküsimus on, kelle ja mille vastu me seda [piirijoont] ehitame, kas see on ainult illegaalsete piiriületajate ja salakaubavedajate vastu või tahame me midagi enamat, militaarsemat," ütles üks valitsuse väljasõiduistungiga seotud ametnik.

Kaasaegse, tehnoloogilise idapiiri kallinemine võrreldes varasemate kalkulatsioonidega on Stenbocki majas teemaks pikka aega. Kui aastal 2014 arvestas Taavi Rõivase (Reformierakond) valitsus Eesti-Vene maismaapiiri väljaehitamiseks 80 miljoni euroga, siis Jüri Ratase esimene valitsus nõustus möödunud aastal selle 320 miljoni eurose hinnasildiga.

EKRE poliitikud on olnud koalitsiooni pääsemisest alates tõrjuvad või vähemalt kõhklevad sedavõrd kalli piiriehituse asjus. Nii arvas rahandusminister Martin Helme juba kolme kuu eest, et idapiiri on võimalik ehitada soodsamalt, "ilma tulede ja viledeta". Tänavu mais oli ta "Aktuaalsele kaamerale" intervjuud andes skeptiline, kas piirile on vaja rajada näiteks generaatorite võrgustik, mis tagaks valvekaamerate ja seiretehnika autonoomse töö ka voolukatkestuse korral.

"Meil on suured tohutud drooniplaanid, kaameraplaanid, elektrifitseerimisplaanid, suur Hiina müür välja ehitada – [seda] on võimalik teha kordades, kordades odavamalt," märkis rahandusminister toona.

Samal ajal kritiseeris piiriehituse senist planeerimist ka riigikontrolör Janar Holm, soovitades valitsusel teema üle rohkem ja sügavuti arutada.

"Kuidagi ei ole võimalik nõustuda sellega, et olemas on ainult üks võimalik maismaapiiri väljaehitamise lahendus, kus näiteks piirile juurdepääsu tee on keskmiselt just iga 2,3 kilomeetri tagant või näiteks autoga patrullimise ja maastikusõidukitega (ATV) patrullimise teede osakaal saab olla ainult selline, nagu heakskiidetud lahenduses," tõi Holm näite. "Eriti niivõrd suure investeeringu puhul ja olukorras, kus projekt on protsessi käigus oluliselt kallinenud, ei saa pidada üleliigseks küsimusi, kas ja kui palju muutub tulemuslikkus näiteks siis, kui vähendada juurdepääsuteede arvu või mõningate teiste piirirajatiste mahtu."

Riigikontrolör kutsus valitsust enne järgmiste piirilõikude ehitamise hankeid praegu heakskiidetud kallist piirilahendust uuesti tükkideks lahti võtma ning hindama, kas sama tulemuslikkust on võimalik saavutada ka väiksema kuluga.

"Võitjad oleme nii siis, kui selgub, et piiri on võimalik välja ehitada ka odavamalt ilma tulemuslikkuses kaotamata, kui ka siis, kui selgub, et otsustatud lahendus oli tõesti optimaalne variant. Siis saame olla kindlad, et see oligi hind, mida me peame maksma toimiva piiri eest," kirjutas Janar Holm.

Riigikontrolöri hinnang annab trumbi valitsusele, kes seisab silmitsi loodetust tagasihoidlikuma majandusprognoosiga ja rahapuudusega, mis sunnib neid otsima võimalikke kärpekohti.

Mõned päevad tagasi käisid siseminister Helme ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher idapiiril, mille järel ütles Helme, et piiri tuleb teha odavamalt ja samm-sammult tehnikaga täiustades.

Juba juuni alguses ütles Mart Helme riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et valitsus pole eelarvestrateegiasse idapiiri väljaehitamiseks ette nähtud summasid kirja pannud.

Minister lisas, et küll on aga olemas esialgne plaan kallimate hangete, näiteks seiretehnika soetamine, ajatamiseks ning alustada tuleks piiri ehitamist kohtades, kus ohuhinnang on kõige suurem.

Eesti-Vene maismaapiir on 135 km pikk, sellest 101 km kulgeb soisel pinnasel.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: