Perepiletist suu puhtaks: paljulapselised ei mahu tuumikpere mudelisse

Samal ajal, kui riigijuhid nuputavad, kuidas soodustada Eesti perede kasvamist vähemalt kolmelapseliseks, lähtub enamik teenusepakkujaid ikka standardist, et pere võrdub kaks vanemat, kellel on kaks last. Vähemalt on perepiletitel paljudel juhtudel just sellised tingimused.
Kristiina peres kasvab kolm last: varateismelised ja lasteaialaps. Seni käis pere kinos, spaas ja lõbustuspargis valdavalt kahe vanema lapsega, ent nüüd, mil pere noorim on kaela kandma hakanud, võetakse tedagi perepuhkustele kaasa. Sellega seoses on kolmelapselise pere silmad tõeliselt avanenud: selgub, et kolme lapsega nad paljude teenuseosutajate jaoks enam pereks ei kvalifitseerugi ning pere noorimale tuleb osta lisapääse.
"Perepääse sisaldab kaht täiskasvanut ja kaht kuni 14-aastast last". See on lause, millega kolme- ja enamalapselised pered on on nii harjunud, et enam ei imestagi. Vahel küll vanusepiir varieerub - mõnel juhul ei ole lapsed perepiletiks kõlblikud ka alates 15-aastasest, ainult üksikjuhtumitel on lapsed ka piletimüüjate silmis lapsed täisealiseks saamiseni -, ent enamik teenusepakkujaid lähtub siiski mudelist, et tuumikpere on ema, isa ja kaks last. Isegi näiteks vanaema koos ema ja kahe lapsega ei pruugita igal pool perekõlblikuna käsitleda.
Nii tuligi Kristiinale ebameeldiva üllatusena, kui mõni päev tagasi lauluväljakul toimunud jäätisepeole perepiletit osta ei õnnestunud: ehkki korraldaja ise reklaamis üritust kui "kõige magusamat pidu kogu perele", selgus siiski, et see perepilet kehtib vaid kahele täiskasvanule ja kahele 3-16-aastasele lapsele. Nõnda vastanuks Kristiina pere lapsed küll vanusenormidele, ent mitte arvunormile ehk üks laps oli "üle". Käsi ei tõusnud kolmandale lapsele tavapiletit lisaks ostma, mistõttu valiti ühiskülastuseks hoopis sõbralikuma perepoliitikaga Tallinna loomaaia sünnipäevapidu.
Riik on küll kehtestanud kolme- ja enamalapselistele peredele soliidse peretoetuse, ent selle mõte ei pidanud olema mitte signaal teenuseosutajatele, et suurtelt peredelt on võimalik rohkem raha koorida, vaid et niigi suuremate kulutuste korral ikkagi paremini toime tulla. Seetõttu peab Kristiina teenuseosutajate hinnapoliitikat küüniliseks.
Vaid mõned näited: Viimsi spaa loeb pereks vaid kahe täiskasvanu ja kahe kuni 15-aastase alaealise kooslust.

Coca-Cola Plaza perepakett võimaldab valida kahe mudeli vahel: üks täiskasvanu pluss kaks last või kaks täiskasvanut pluss kaks last. Muid valikuid ei ole.

Tartus Aura keskuses käsitletakse perena samuti üksnes kuni kahest täiskasvanust ja kahest alla 16-aastasest lapsest koosnevat seltskonda, ehkki Aura teeb turunduskoostööd teaduskeskus AHHAA-ga, nii et kui pere on käinud samal päeval AHHAA-s, on veekeskuse pilet 20 protsenti soodsam. Seejuures AHHAA perepiletit ostes laste arvu ega vanusega ei diskrimineeri, vaid lubab sisse kuni kaks täiskasvanut ja piiramatul hulgal nende alaealisi lapsi. Kummalisel kombel seab piirangud just kohaliku omavalitsuse rahastusel tegutsev Aura veekeskus, mis kuulub Tartu linnale, st nemad kehtestavad ka hinnapoliitika, ent lahkem on AHHAA keskus, mille eelarvest vaid viiendiku moodustab riigi antav raha.
Ka teises Tartu veekeskuses, V spaas on AHHAA pileti omanikele kümneprotsendine soodustus. Nemad on pere mõiste sisustamisel natuke lahkemad: perepiletiga lastakse ujulasse kaks täiskasvanut ja kuni kolm last täisealiseks saamiseni.
Tartu Tagurpidi maja saab perest kui sellisest aga päris omamoodi aru: perepääsme ringi kuuluvad kas üks täiskasvanu ja üks kuni täisealine laps või kaks täiskasvanut ja üks laps (!). Pere järgmistele lastele saab osta täiendava sooduspileti.
"Keskmises peres kasvab kaks last"
Või kui eraomandis veekeskused välja jätta, vaadelgem Tallinna spordi- ja noorsooameti hallatavaid linnaujulaid. Näiteks Nõmme ujulat, kus perepiletiga pääseb basseini kaks täiskasvanut ja kaks last täisealiseks saamiseni, või mõned aastad tagasi valminud Sõle spordikeskust: ujumise perepilet on ette nähtud kahele täiskasvanule ja kahele kuni 14-aastasele lapsele.
Sõle spordikeskuse juhataja Margus Jurkatam ütleb, et lisapileti ostmine pere ülejäänud lastele ei ole kulukas: kõigest 1.50. Miks aga vanusepiirang on 14 aastat, ei oska ta hästi põhjendada, sest hinnakirja pole spordikeskus ise välja mõelnud, see antakse linna poolt ette.
"Äkki see on mingi vana aja jäänuk, sest ka teistel Tallinna spordibaasidel on täpselt samamoodi. See tuleks kindlasti üle vaadata, tõsta vanusepiir näiteks 16-ni," pakub Jurkatam. "Meil on tegu rohkem nagu treeningbaasiga, peredel ei olegi siin ehk kõige mugavam sulistada. Sellisel juhul oleks terve rada lapsi täis, aga ühele rajale mahub ainult teatud arv kliente," oletab Jurkatam piirangu tagamaid. Samas möönab ta, et selline piirang pole loogiline, sest peres võib lapsi olla ka kolm või kuus või enamgi.
Järele kontrollides selgub, et tänavu on Sõle spordikeskuses ostetud vaid 17 ujula perepiletit.
Piletitingimused on välja töötanud Tallinna spordi- ja noorsooamet, mis linnaujulaid kureerib.
"Vanusepiirang 14 aastat on jäänud varasematest aegadest ning tulenes ujulate kogemustest, mis näitasid, et suuremad lapsed reeglina vanematega ujulat ei külasta," põhjendab vanusepiirangut ameti juhataja asetäitja Ain Kivi.
Ent ta möönab, et see tingimus vajab muutmist: "Vanusepiirangut on plaanis muuta järgmisel hinnakirja korrigeerimisel."
Laste arvu piirangut põhjendab Ain Kivi aga välja kujunenud tavaga.
"Linnaujulate perepakettide koostamisel on arvestatud üldist tava (millest lähtuvad enamasti sealhulgas eraujulad), kus perepileti puhul on külastajate arvuks kuni neli inimest. Lisaks toetab antud lähenemist ka asjaolu, et tänapäeva keskmises Eesti peres kasvab kaks last," ütleb Kivi, lisades, et ka 1.50-eurose lisapiletiga tuleb peredel siiski soodsam ujuda kui eraldi üksikpileteid ostes.
Tallinna loomaaed lubab perepiletiga sisse kuni kolm maksimaalselt 17-aastast last kahe täiskasvanuga.
Ent on ka positiivseid näiteid. Lisaks AHHAA teaduskeskusele, kus laste arvule ülempiir puudub, rakendavad samasugust lähenemist ka näiteks KUMU, ERM ja teletorn. Tallinnas asuv teatri- ja muusikamuuseum aga piirab perepileti laste arvu kuuega, mis üldist pietihinnastamise joont arvestades on siiski helde pakkumine.
Kolmandate laste osatähtsus kasvab
Piirangud on kummalised seda enam, et tegelikult ei ole paljulapselisus Eestis sugugi levinud, nii et ei tohiks ka kellegi ärimudelit uppi lüüa. Statistikaameti andmetel on kolme ja enama lapsega peresid Eestis vaid üheksa protsenti kõigist lastega peredest.
Tõsi, kolmandaid lapsi on viimastel aastatel sündinud aasta-aastalt üha rohkem. Möödunud aastal moodustasid kolmandate ja enamate laste sünnid kõigist sündidest veerandi. Samas aga ei ole neljandate jne laste sündivus kasvanud - nende osakaal oli mullu vaid kuus protsenti kõigist sündidest.
Vaatamata sellele, et teenuseosutajad peavad standardiks kahe lapsega peresid, on tegelikult enim hoopis ühelapselisi peresid: nende osakaal on 55 protsenti kõigist peredest. Kahe lapsega "tuumikpered" moodustavad vaid 36 protsenti.
Suurperede huve aitab kaitsta lasterikaste perede liit. Nad on aastaid võidelnud selle nimel, et peredena nähtaks ka suuremaid kooslusi kui klassikalist kahe lapsega mudelit.
Et tagada suurperedele (ehk vähemalt kolme lapsega peredele) teenuseosutajate juures paremaid tingimusi, väljastab liit tasulisi perekaarte (aastamaks 12 eurot, kahe aasta kaupa 20 eurot). Praeguse seisuga on käibel ligi 4000 kaarti. Kui varem käsitles liit lasterikastena vaid vähemalt neljalapselisi peresid, siis möödunud aasta veebruarist laiendas liit perekaardi soodustusi ka kolmelastelistele peredele.
Liidu väljastatav perekaart tagab üldjuhul kogu perele, sõltumata laste arvust, sissepääsu ka seal, kus muidu on laste arvule piirangud, või siis kehtivad peredele muud soodustused. Eelduseks on muidugi, et teenusepakkuja on perekaardi süsteemiga liitunud. Selliseid ettevõtteid-organisatsioone on Eesti peale kokku ligi 400.
"Teenusepakkujaid, kelle tavapärane perepilet on 2+2, on Eesti riigis rohkelt," tõdeb liidu turundus- ja kommunikatsioonijuht Getter Kristen Rang.
Näiteks ei Vembu-Tembumaal ega ka Vudila mängumaal muidu polegi perepiletit, vaid kõik külastajad peavad üksikpileti ostma. Perekaardiga aga saavad suurpered mõlemasse meelelahutuskeskusesse fikseeritud paketihinnaga, sõltumata laste arvust. Ka nimetatud V spaa Tartus lased perekaardi omanikud sisse koos kõigi pere alaealiste lastega, kuigi tavapäraselt on perepakett piiratud kolme lapseni.
Toimetaja: Merilin Pärli