Ukraina ja Venemaa alustasid vangidevahetust, mis on veel pooleli
Kuigi Ukraina meedia teatas reede hommikul ulatuslikult vangidevahetusest Venemaaga, mille raames olevat vabanenud näiteks režissöör Oleg Sentsov ja Kertši väinas vangi võetud Ukraina meremehed, teatas Ukraina presidendi kantselei hiljem, et vangidevahetus pole hetkel veel lõpule viidud ning et protsess alles kestab.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei pidi reedel tagasi lükkama peaprokuröri Facebooki-lehe kommentaaridest liikvele läinud teated, mille kohaselt olevat vangide vahetamine juba teoks saanud. Riigipea esindajad märkisid, et otsest vangide vahetust pole veel Ukraina ja Venemaa vahel toimunud ning et protsess olevat alles pooleli, vahendasid Unian, Reuters jt.
Ukraina meedia teatel on samal ajal märgata sellist transpordilennukite liikumist, mis võib viidata vangide vahetamisele.
Ukraina julgeolekuteenistuse SBU pressiesindaja märkis hiljem, et vangivahetuse kuupäeva üle Kiiev ja Moskva alles arutavad ning see operatsioon ei pruugigi reedel toimuda.
Neljapäeval teatas Vene meedia, et Sentsov on viidud Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas asuvast vanglast üle Moskvas asuvasse kinnipidamiskeskusesse.
Uniani allika sõnul hakkasid asjad Sentsovi teemal liikuma pärast Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema kolleegi Emmanuel Macroni kohtumist.
Käesoleva kuu alguses hakkasid meediasse saabuma teated, et Moskva ja Kiiev on kavandamas ulatuslikumat vangidevahetust. Väidetavalt toimuks operatsioon augusti lõpus ning puudutaks 66 inimest. Sentsovi ja näiteks Ukrainas kinni peetud Vene meediatöötajat Kirill Võšinskit esialgu võimalikeks väljavahetatavateks ei peetud ning kõige rohkem räägiti hoopis Ukraina meremeestest, kes eelmise aasta novembris Kertši väinas Vene eriüksuslaste poolt vangi võeti.
Kolmapäeval aga langetas Kiievi apellatsioonikohus otsuse, millega RIA Novosti Ukraina haru peatoimetaja Võšinski pääses eeluurimisvanglast allkirja vastu vabadusse. Seda peeti koheselt ajakirjanike poolt märgiks lähenevast vangidevahetusest.
Võšinski peeti Ukraina võimude poolt kinni eelmisel aastal ja teda süüdistatakse riigireetmises ja Donbassi Kremli-meelsete jõudude toetamises. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni 15 aastat vabadusekaotust.
Võimaliku vangidevahetuse lähenemise kohta on andnud märku näiteks president Volodõmõr Zelenski telefonikõned Vladimir Putiniga ning Vene inimõigusvoliniku, kindral Tatjana Moskalkova reis Kiievisse.
Sentsov peeti kinni Venemaa annekteeritud Krimmis ning mõisteti 2015. aastal terrorismisüüdistuse alusel 20 aastaks vangi. Ukraina ja lääneriigid peavad Sentsovile esitatud süüdistust lavastatuks ning teda ennast poliitvangiks. Euroopa Parlament andis talle eelmisel aastal Sahharovi auhinna.
Toimetaja: Laur Viirand