Türgi välisminister ERR-ile: S-400 ostmine ei mõjuta pühendumist NATO-le ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Käesoleval nädalal Eestit külastanud Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles ERR-ile antud intervjuus, et hoolimata Venemaalt õhutõrjesüsteemi S-400 ostmisest on Ankara pühendunud NATO-le.

Samuti märkis minister usutluses, et Eesti külastamine on olnud tema jaoks alati meeldiv ülesanne ning kohtumised kolleeg Urmas Reinsalu ja peaminister Jüri Ratasega olid viljakad.

"Türgi-Eesti suhted lähtuvad väga positiivsest agendast. Me hindame oma suhteid liitlase ja partneri Eestiga. Me sooviksime oma koostööd suurendada. Türgil on selleks tugev tahe. See on minu visiidi peamiseks sõnumiks. Mulle valmistab rõõmu, et see tugev tahe on vastastikune," sõnas Çavuşoğlu.

Intervjuu:

Türgi on otsustanud osta Venemaalt raketisüsteemi S-400. Millistel põhjustel see otsus langetati?

Türgi on juba pikemat aega vajanud õhutõrjesüsteemi. Praegune olukord meie lõunapoolses naabruses sundis meid hankima seda süsteemi kiiremas korras. Sellega seoses kogusime me pakkumisi juhtivatelt kaitsetööstustelt. Kui meie liitlased oma pakkumised esitasid, saime me aru, et nad seadsid oma ärihuvid liitlassuhete vaimust ettepoole. Pakkumised, mis me saime oma liitlastelt, ei vastanud meie nõudmistele, mis puudutasid eelkõige tarneaega ja tehnoloogia tarnimist; osa meie liitlastest ei vaevunud isegi vastama.

Relvasüsteem S-400 kerkis esile kui võimalik pakkumine, mis rahuldas meie vajadusi kohese tarnimise, ühise tootmise ja kulukuse vallas.

Süsteem S-400 on hädavajalik lisa meie riigikaitsele. Kuid me vajame lisavõimekusi ja seega oleme me valmis tegema koostööd oma läänepartneritega õhutõrjesüsteemide ühisel arendamisel nii keskmises kui ka pikas perspektiivis.

Meie ebastabiilne lähipiirkond sunnib meid rakendama kõiki vajalikke meetmeid meie riigikaitse nimel. Meie otsus osta S-400 süsteeme puudutab meie kiireloomulist vajadust õhu- ja raketikaitse järele. See ei mõjuta meie pühendumist NATO-le.

Seonduvalt Vene raketisüsteemi ostmisega on Türgi pälvinud kriitikat NATO liitlastelt, eelkõige USA poolt. Mida ütleksite neile, keda Vene sõjatehnika ostmine murelikuks teeb?

Olles olnud NATO liitlane rohkem kui 67 aastat, on Türgi panustanud ja jätkab panustamist transatlantilisse ja Euroopa julgeolekusse. Türgi on teinud suuri ja kaugele ulatuvaid samme, et panustada püsivasse julgeolekusse ja stabiilsusesse meie oma regioonis ja kaugemal. Koorem, mida me oleme kandnud, on olnud palju raskem ja veelgi suurem kui meie õiglane panus. Hoolimata sellest jätkame me oma osa tegemist.

Meie otsus osta õhu- ja raketitõrjesüsteem Venemaalt ei kujuta endast Türgi jaoks strateegilist muutust. Meie tahe täita oma pühendumist NATO ja meie liitlaste julgeolekusse ja kaitsesse, ning sellel teemal nendega lähedast kontakti hoides, on sama mis varemgi. Me ootame oma liitlastelt ja partneritelt sarnast käitumist, kui teemaks on küsimused, mis puudutavad Türgi riiklikku julgeolekut, ning mõistmist seoses meie reaalsete julgeolekuvajadustega.

Pange tähele, et süsteeme S-400 kasutatakse eraldi ja ilma, et neid integreeritaks NATO süsteemidega.

Millisteks peate praegu suhteid Türgi ja USA vahel ning mida saaks nende suhete parandamiseks ette võtta?

Hoolimata praegustest raskustest näeme ma Ameerika Ühendriike jätkuvalt strateegilise partnerina. Ma jagame identseid huve ja sarnaseid väljakutseid paljudes valdkondades. FETÖ (Güleni liikumine - Toim.) tugev kohalolek Ameerika Ühendriikides, olgu selleks siis selle juht, liikmed või peamised sissetulekuallikad, on tõsine vastuolu meie kahepoolsetes suhetes. Me loodame selles küsimuses näha konkreetseid tegusid. Hiljuti esitasid neli Türgi parlamendis esindatud parteid ühise avalduse, mille kutsutakse USA-d üles FETÖ juhti välja andma.

USA jätkuv toetus PYD/YPG-le (Süüria kurdide omakaitsevägi - Toim.) on jätkuvalt pingestamas meie suhteid.

Hoolimata sellest, et teatakse ja tunnistatakse, et YPG on sama organisatsioon mis PKK, peetakse koostööd sellega vajalikuks ja see on tõesti suur viga. USA on meie liitlane ja strateegiline partner ning USA koostöö sellise terroriorganisatsiooniga ei saa olla mingil viisil vastuvõetav.

Me jätkame nende probleemide tõstatamist USA-ga otsekoheselt ja läbipaistvalt, et saavutada töötavad lahendused ning et keskenduda kriitilistele küsimustele, mis puudutavad Süüriat, Iraaki ning võitlust terrorismiga.

Oma viimasel kohtumisel Osakas G20 tippkohtumise kõrval rõhutasid president Erdoğan ja president Trump vastastikust pühendumist kahepoolse koostöö tugevdamisele kõigis valdkondades. Nad leppisid kokku püüdlustes jõuda kahepoolses kaubanduses 100 miljardi dollarini.

Meie lootuseks on, et me saame keskenduda laiemale pildile ning väldime edasisi samme.

Hiljuti käis Türgis visiidil Ukraina uus president ning teemaks oli ka Krimm. Milline on Ankara hinnangul hetkel olukord Krimmi poolsaarel, sealhulgas krimmitatarlaste õigused?

Meie seisukoht Ukraina olukorra kohta on selge: me toetame täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust. Me ei tunnusta ega hakka ka tunnustama Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist.

Meie riigis elab rohkem kui kolm miljonit krimmitatari päritolu inimest. Krimmi poolsaarel elavate ohustatud inimrühmade, sealhulgas krimmitatarlaste julgeolek, õigused ja heaolu on meie jaoks prioriteediks.

Viis aastat pärast ebaseaduslikku annekteerimist on Krimmitatari Rahva Medžlise tegevus poolsaarel endiselt keelatud ja krimmitatarlaste liidrid ei saa Krimmi poolsaarele minna.

Türgi aitab krimmitatarlastel väljendada oma muret rahvusvahelistel tasanditel. Me oleme ka üks aktiivsemaid toetajaid katsetes vabastada ukrainlastest ja krimmitatarlastest poliitvange.

Kuigi me usume Venemaaga heade suhete omamise väärtusse, ei kohku me tagasi väljendamast oma seisukohta Ukraina teemal.

Türgi on korduvalt hoiatanud võimaluse eest, et võib Süüria põhjaosas kasutada sõjalist jõudu. Milliseid ohte Ankara Süüriaga seoses endale näeb ning millised tingimused peaksid olema täidetud, et Ankara ei kaaluks enam sõjalisi operatsioone Süüria põhjaosas?

Süüria territoorium on kujunenud viljakaks pinnaseks terroriorganisatsioonidele nagu Daesh (ISIS - Toim.) ja PYD/YPG, mis on PKK (Kurdistani Töölispartei) haru Süürias. Need terroristlikud organisatsioonid kujutavad jätkuvalt tõsist ohtu meie riigipiirile ja riiklikule julgeolekule.

Türgi pühendumine terrorismivastasele võitlusele on kindel. Me oleme tõestanud oma pühendumist kahe suure terrorismivastase operatsiooniga (Euphrates Shield ja Olive Branch) Daeshi ja PYD/YPG vastu. Tänu nendele operatsioonidele on meil õnnestunud puhastada terroristidest 4000 ruutkilomeetrit maad, kus elab nüüd turvaliselt tuhandeid Süüriasse naasnud inimesi.

Me peame praegu läbirääkimisi USA-ga tekitamaks võimalikku turvatsooni meie Süüria piiri äärde Eufrati jõest idas. Selleks, et efektiivselt pöörata tähelepanu meie julgeolekumuredele ja innustada Süüria põgenike ja siseriiklike põgenike vabatahtlikku naasmist piirkonda, loodame me, et turvatsoon on piisavalt suur ja lähedases koostöös USA-ga meie kontrolli all, ning me nõuame PYD/YPG täielikku eemaldamist tsoonist.

Ei tohiks olla mingit kahtlust meie pühendumises eemaldada PYD/YPG-st tulenev oht. Me ei lepi ühegi terroriorganisatsiooni puhul olukorraga, et neil on turvaline tugipunkt meie piiri lähistel. Me jätame endale õiguse enesekaitseks seoses võimalike terrorirünnakute või vaenulike sammudega, mis võtavad sihtmärgiks meie riigipiiri või riikliku julgeoleku.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: