Vene vägede lahkumisest möödus veerand sajandit
Laupäeval möödub veerandsajand Vene Föderatsiooni relvajõudude lahkumisest Eestist. Läbirääkimistel viibinud Raivo Vare ja tänane kaitseminister Jüri Luik meenutavad, et oluline roll oli lääneriikide survel, vägede minekut märgistasid segadus ning vene sõjaväejuhtide erinev meelsus Balti riikides.
Vene sõjavägi lahkus Eestist kiiresti – nii meritsi kui ka maitsi, kohati ülepeakaela. Põhjus – kindralid ning admiralid ei teadnud, kas nad üldse ja millal Balti riikidest lahkuma peavad. Oldi siin ju alates 1939. aastast. Kes kamandab Moskvas – Jeltsin või Gorbatšov?
"Mina ütleks oma kogemusest niimoodi, et alguses nad püüdsid lihtsalt aega võita. Samas oli ka väga meeldivat suhtumist - näiteks viimane lennuväemarssal Šapošnikov oli küll väga hästi meelestatud meie suhtes. Näiteks eriväelaste väljaviimise tegi nipsust ära hea tahte väljendusena," rääkis 1991. aasta augustist kuni 1992. aasta veebruarini Vene vägede väljaviimise läbirääkimiste komisjoni esimehena töötanud Raivo Vare.
Vare on veendunud, et Eestil vedas – siinsed Vene väejuhid olid mõistlikud võrreldes näiteks Leedus või Lätis asunud kamandajatega.
"Kõik kusjuures! Kõik olulisemad kindralid ja kolonelid olid mõistlikud ja intelligentsed inimesed, ja asju ajasid niimoodi, et püüdsid teha nii vähe kui võimalik kahju. Ütleme nii, et hoidusid initsiatiivikast Moskva-meelsest poliitikast võrreldes näiteks Leedus olevatega," meenutas Vare.
Vägede väljaviimine sai teoks tänu rahvusvahelisele survele, ütleb tollane läbirääkija ja välisminister Jüri Luik. Nii Bill Clinton USA kui ka Helmut Kohl Saksamaa juhina pidid Venemaaga suhete uuendamisel näitama, et seisavad vaba ja ühtse Euroopa eest, kus puuduvad ilmasõja igandid. Ja vene väed Balti riikides olid viimased sellised igandid. Suurim sõber oli Rootsi Carl Bildt, olulisim mõjutaja Bill Clinton.
"President Clinton oli pärinud president Bushilt niisuguse maailma, kus külma sõja aegne kord oli kokku varisenud ja tema pidi nüüd USA presidendina midagi uut asemele pakkuma. Nii kaua, kuni väed olid siin, ei saanud öelda, et külm sõda on läbi," rääkis 1994 ja 1995. aastal välisministrina töötanud Jüri Luik.
31. augustiks 1994 lahkusid Vene väed ka Ida-Saksamaalt.
Kui väed oleks siia jäänud, rikkunuks roosilist perestroika tekitatud õhku jälle Molotov-Ribbentropi lehk. Venelaste jaoks polnud vägede väljaviimine siit iseenesestmõistetav, nagu nad olid leppinud sellega Ida-Euroopas.
"Kui me vaatame kasvõi selliste oma saatusekaaslaste kogemust nagu Moldova või Ukraina, siis nad ei ole kunagi Vene vägedest vabanenud, nii et see oli meie jaoks ikkagi väga oluline hetk, kui Vene väed siit lahkusid," ütles Luik.
Toimetaja: Marko Tooming