31. detsembril 2021 toimub Eestis rahvaloendus. Selle meetod on veel poliitiliselt otsustamata, kuid statistikaamet on võtnud suuna korraldada see registripõhiselt. See tähendab, et esimest korda meie rahvaloenduse ajaloos ei küsita inimeselt reaalselt silmast-silma ühtegi küsimust, vaid iga elaniku tunnused nopitakse välja registritest, ehk need andmed, mis registrites sel hetkel inimese kohta on.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze ütles ERR-ile, et andmeid selleks on piisavalt.

"Paar aastat tagasi, kui oli esimene prooviloendus, juba siis oli teada, et Eesti oli valmis registripõhist loendust korraldama. Kõik oleneb sellest, mis on loendusprogrammis ehk milliseid tunnuseid veel on vaja. Praegu on need tunnused testimisel ja need on kõik registritest kättesaadavad. Süsteemseid vigu pole täheldatud, ainuke probleem on registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus. Sellega saab ainult siseministeerium tegelda, mitte keegi teine. Aga statistikaametil on ka selle puhuks mudelid välja töötatud," rääkis Beltadze.

2011. aasta rahvaloendusel kasutati kombineeritud meetodit ehk nii registripõhist kui ka näost-näkku küsitlust. Beltadze sõnul on see aga väga kallis ja sellepärast ka mitte otstarbekas.

"Eelmisel korral oli ainuüksi puhas loenduskulu 13,9 miljonit. See on suur raha. Miks me üldse otsustasime muudatusi teha? Euroopa Liidus leitakse, et iga kümne aasta tagant loenduste korraldamisel tuleb andmeid liiga kaua oodata. 2024. aastast on kavas üle minna mudelile, mis võimaldab loendusi igal aastal. Kui tuleks igal aastal (ukselt uksele) loendusi korraldada, siis Eesti riik õnnelik ilmselt ei oleks," selgitas Beltadze.

Rahvaloenduseni on jäänud kaks aastat ja kombineeritud loenduse korraldamiseks on see aeg liiga lühike. 2011. aasta ettevalmistustest selgub, et loendusmetoodika ja protseduuride testimine prooviloendusel, IT-lahenduse leiutamine ja katsetamine, riistvara hanked, personali värbamine ja koolitused võtsid kõik aega kokku pea viis aastat. Näiteks alustati prooviloenduse küsimustike ja juhendite ettevalmistusega juba 2007. aasta septembris. Kui nüüd teha kombineeritud loendus, peaks selle mahutama poole lühema aja sisse. Beltadze sõnul on praegu olukord teine, sest sel ajal pidi kõigega nullist alustama.

"Kõik oli uus. Ka see metoodika, mida maailmas ei olnud üldse rakendatud. Olime ju esimesed, kes tulid välja ideega, et võiks kasutada veebi, tavaloendust ja vajadusel veel paberloendust. Seejuures alustasime samal ajal andmete töötlemist. Sellist mudelitki polnud varem kuskil maailmas. Juba tol ajal oli meil suur soov, et loendus oleks registripõhine. Meil läks 2008-2009 suurem aur selle peale, et pidime registreid uurima. Pidime selgelt välja ütlema, et registripõhine loendus oli tol ajal võimatu. Ka selle peale läks aega."

Euroopa Liit nõuab, et rahvaloendus toimuks 2020 või 2021. Teine prooviloendus lõpeb novembris ja see peaks näitama, kas kombineeritud loendus on vältimatult vajalik või mitte.