"Kõige olulisema päevakorra punktina kinnitasime loendusprogrammi ehk mis on need tunnused, mida 2021. aasta loendusprogrammis uuritakse. Need koosnevad kahest osast: üks on Euroopa Liidu seatud kohustuslikud tunnused, mida on kokku 38 tunnust isikute, eluruumide ja leibkondade kohta. Teine pool on siis Eesti tarbijate vajadustest tulenevad tunnused ja neid on kokku 14 tunnust, mis täiendavalt kinnitati," ütles statistikaameti peadirektor Mart Mägi kolmapäeva õhtul ERR-ile.

"Eesti tarbijate soovil võimalik registrite andmete põhjal on võimalik esitada statistikat näiteks rahvuse, emakeele, sünnitatud laste arvu ja veel rea teiste tunnuste kohta," selgitas Mägi. Statistikaameti pressiteate kohaselt sisaldavad tarbijate soovil lisatud tunnused muuhulgas ka mitut enesehinnangu tunnust.

"Need teemad, mis on saanud ühiskonnas kajastust, said sisse - ehk tegelikult võib öelda, et lihtsustatud kujul kõik teemad, mis olid laua peal eelmine loendus ja on kirjas ka statistika seaduses - usuline kuuluvus, võõrkeeled, tervise teemad - kõik need teemad said ka loendusprogrammi sisse pandud," rääkis Mägi.

Tunnuste lisandumine võib nõuda lisaraha

Tarbijate soovil lisatud tunnuste kogumine võib siiski tähendada, et algselt ainult registripõhisena kavandatud loendusel on vaja korraldada ka küsitlus - algselt veebiküsitlusena ning hiljem ka näost-näkku inimestega kohtuvate loendajate abil, tõdes Mägi.

"Võib küll öelda, et osa tunnuseid registris ei ole, mis viitab väga selgelt sellele, et loendus ei saa toimuda puhtalt registri põhjal," ütles statistikaameti juht. "Milline on loendusmeetod, saame lõplikult kinnitada detsembris, pärast seda, kui meil on teine prooviloendus tehtud ja me oleme tuvastanud, millised allikad me saame kasutusele võtta nende lisatunnuste osas," selgitas Mägi.

See omakorda võib tähendada aga lisaraha vajadust, tõdes atatistikaameti juht. "See sõltub sellest, millised allikad me kasutusele võtame. Kindlasti juhul, kui me peame allikatena võtma kasutusele tavaloenduse kombinatsiooni, siis see rahastus ei ole piisav," rääkis ta.

Valitsus on eelarves plaaninud loendusele 5 miljonit eurot, kuid kui tekib vajadus kasutada loendajaid, võib täiendav summa ulatuda kümne või isegi 15 miljoni euroni, tõdes Mägi. "Valitsus on eraldanud tänasel hetkel 5 miljonit. Aga kui me peaks rääkima tavaloenduse läbiviimisest, siis tavaloendus läheb maksma mitte vähem kui 10 miljonit, pigem meie hinnang on täna üle selle, kuni 15 miljonit - sõltub sellest, kui paljud inimesed vastavad veebis," rääkis ta. Eelmisel rahvaloendusel 2011. aastal vastas veebi kaudu 67 protsenti Eesti inimesi.

Mägi hinnangul jääb umbes neljandik inimestest veebiküsitluse kaudu kättesaamatuks ja see nõuab nende juurde loendajate saatmist, keda on lühikeseks ajaks vaja tuhendeid. "Minimaalne loendajate hulk on üle 3000 ja see tähendab väga mastaapset tööd, sest kui eelmine kord erandlikult Balti riigid tegid loendust kolme kuu jooksul, siis tegelikult Euroopa Liidu nõue on maksimaalselt üks kuu, mille jooksul rahvaloendus peab toimuma. See on väga suur hulk küsitlejaid, kes väga lühikese aja jooksul peavad sel juhul "põllu peal" käima," selgitas Mägi.

Praegu on siiski loendusmeetod veel lahtine, selle otsustamine sõltub detsembri alguses selguvatest prooviloenduse tulemustest ning lõplik otsus peaks tulema aasta lõpus, rõhutas Mägi.

Loendusel kasutab statistikaamet vähemalt 24 registri andmeid, koostöö nendega algas ligi kümme aastat tagasi.

Rahva ja eluruumide loendus on valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt statistikaamet.

Kolmapäeval valitsuskomisjonis kinnitatud loendustunnused:

1. EL kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused

Alaline elukoht
Alaline elukoht aasta enne loendust
Sugu
Vanus
Seaduslik perekonnaseis
Sünniriik/-koht
Kodakondsus
Leibkonnaliikmete omavahelised seosed
Töökoha asukoht
Hetke hõiveseisund
Ametinimetus ISCO-08 Eesti 2018 versioon
Majandusharu
Tööalane staatus
Haridustase
Kas on kunagi välismaal elatud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)
Leibkondade valduse staatus
Kogurahvastik
Paikkond
Leibkondlik staatus / Leibkondlik seis
Perekondlik staatus / Perekonnaseis
Tuumperekonna tüüp
Tuumperekonna suurus
Tavaleibkonna tüüp
Tavaleibkonna suurus
Elamistingimused
Elamispinna tüüp
Elamispinna asukoht
Tavaeluruumide valdusõigus
Omandi liik
Elanike arv
Kasulik põrandapind ja/või eluaseme tubade arv
Veevarustussüsteem
Tualettruum
Vannituba
Kütte tüüp
Eluruumid hoone tüübi järgi
Eluruumid ehitusaja järgi
Eluaseme asustustiheduse standard

2. Eesti tarbijate vajadusest lähtuvad tunnused

Rahvus
Emakeel
Sünnitatud laste arv
Esimese lapse sünnitamise iga
Paiknemise info küla tasandil
Teine elukoht
Teised sissetuleku allikad
Põlisuse näitajad
Teised elatusallikad
Võõrkeeled
Usuline kuuluvus
Tavaline nädala tööaeg
Tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus
Tervise teemal vastaja hinnang tegevuse piiratuse kohta

Valitsuse loenduskomisjoni esimees on rahandusminister ja sellesse kuuluvad haigekassa juhatuse esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja, töötukassa juhatuse esimees, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler, justiitsministeeriumi kantsler, kaitseressursside ameti peadirektor, maa-ameti peadirektor, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, maksu- ja tolliameti peadirektor, rahvastikuminister, riigihalduse minister, siseministeeriumi kantsler, sotsiaalministeeriumi kantsler, statistikaameti peadirektor.