Registripõhine rahvaloendus tähendab seda, et rahvaloendaja koju ei tule, inimestelt midagi ei küsita ja vastused leitakse riiklikest andmekogudest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maailmas on registripõhine rahvaloendus üheksas riigis. Andmebaaside tase on statistikaameti hinnangul järjest paranenud ning nende parandamiseks on tehtud ka suuri investeeringuid. Samas ei leia registrist vastuseid näiteks küsimustele, millist murret inimene valdab või millisesse konfessiooni kuulub.

"Debatt, mida me nüüd ühiskonnas peame, on see, kas loendusse lülitada tunnused, mis on inimese uskumuse tunnused, mida inimene tunneb või usub," selgitas statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Sellistele küsimustele saaks Mägi sõnul vastuse põhjaliku uuringuga.

Statistikaamet on aastaid tegelenud ka küsimusega, kuidas saada teada, kus inimesed põhiliselt elavad. Paljudel on mitu elukohta ning ühe pere liikmedki võivad registri järgi elada erinevates omavalitsustes.

"Meie vaatame tema paiknemist läbi elu märkide. Elu märgid näitavad sagedasti, kus tema laps käib koolis, kus ta käib trennis, kus ta enamuse ajast viibib, millises kohas saab hüvitisi ja soodustusi," rääkis Mägi.

Valimiste projektijuhi Diana Beltadze hinnangul pole vead välistatud, kuid need ei ole suured. Näiteks võib saada ühte korterit üürivatest tudengitest ühine leibkond.

"Seal tõesti võivad tekkida mõned pisivead, näiteks võivad üliõpilased moodustada ühe leibkonna, mida nad tegelikult ei ole, aga need vead ei ole suured," sõnas Beltadze.

Registripõhise rahavloenduse võimalusi on statistikaamet tutvustanud riigikogu poliitikutele. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni liige Siret Kotka-Repinski arvab, et registripõhine rahvaloendus ei anna siiski täpset tulemust inimeste paiknemisest ja kooselusuhetest.

"Kui nüüd võtta need viimased andmed, mis on ka minu käsutuses olnud, siis mina kaldun endiselt kombineeritud rahvaloenduse suunas. See läheb küll Eesti riigile natukene kallimaks, aga ma arvan, et Eesti inimesed on seda väärt ja riik on ka seda väärt, et saaksime ülevaate ausalt ja õiglaselt meie inimestest," selgitas ta.

Otsus registripõhise või kombineeritud rahvaloenduse kohta tehakse aasta lõpuks.