"Me teame, et eelmisel loendusel ei saanud me 2,3 protsenti inimestest kätte, registrite osas oleks olukord hulga parem - viga jääks ühe protsendi ümber," ütles statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Beltadze sõnul on statistikaametil loenduseks kasutada 25 registri andmeid, millest leitakse 40 erinevat tunnust. "Ma mitte ei usu, vaid tean, et (registripõhine loendus) on võimalik. Tean, et 25 registris, mida loenduseks kasutatakse, on kogu info olemas, mis on hädavajalik ja see info on adekvaatne," rääkis statistikaameti esindaja.

Beltadze sõnul on Eesti registrid võrreldes teiste riikidega, kus registripõhiseid loendusi on tehtud, väga hea seisus. "Sellised probleemid, mis on teistel riikidel, on meie jaoks juba ajalugu - näiteks aadressistandardi kasutamine, mis meil on olemas. Lisaks ka infrastruktuur, mis toetab andmete parandamist ja registrite ristkasutamist," rääkis ta.

Saatejuht Toomas Sildami küsimusele, kuidas saada andmeid nende kohta, kelle elukohaandmed ei ole täpsed tunnistas Beltadze, et näiteks kooselavate leibkondade kindlakstegemiseks saab kasutada kaudseid märke nagu andmed auto ühiskasutuse, ühise eluasemelaenu, isapuhkuse, maksuvaba tulu ülekandmise kohta. "Kõiki neid asju vaadatakse," ütles ta. "Me kasutame andmeid, elumärke erinevatest registrites. Meil on metoodika juba nii peeneks välja töötatud, et 95 protsendi ulatuses ei ole meil mingisuguseid probleeme selliseid leibkondi (kes ei ela ametlikult samal aadressil - ERR) kokku panna. Selleks kasutatakse kaudseid märke, mida nimetatakse markeriteks või elumärkideks," selgitas ta.

Samas rõhutas Beltadze, et seaduse kohaselt tuleks inimestel enda elukoht registreerida. Kui aga inimese kohta registris andmeid ei ole ja tema kohta loenduseks vajalikke andmeid ei saa, siis ei saaks neid ilmselt ka siis, kui toimuks tavapärasel meetodil rahvaloendus, märkis ta.

Beltadze tunnistas, et rahvaloendus võib olla ebatäpsem noorte täiskasvanute osas, kuna nemad suhtlevad riigiga vähem ja seetõttu ka on nende kohta vähem andmeid registrites.

Sildami küsimusele, kuidas ikkagi statistikaamet suudab erinevatest registritest nii palju andmeid välja võtta, tunnistas Beltadze, et ametis on tööl väga pädevad inimesed. "Meil töötavad Eesti Vabariigi kõige helgemad pead. Ja tegelikult mitmed inimesed, kes on statistikaametist ära läinud, on saanud tööd siseministeeriumi haldusala institutsioonides, sest see teadmine, kuidas andmete pealt luua väärtuslikku informatsiooni - see on ekspertteadmine," rõhutas ta.

Vastates küsimustele inimese keeleoskuse või tervisehinnangu kohta, tunnistas Beltadze, et kuna see on hinnanguline näitaja, siis selle teadasaamiseks tulekski seda inimetselt küsida.

Kurioosumina tõi ta esile, et kuna oma rahvuse ütleb elanik ise ning võib seda ka omal soovil rahvastikuregistris muuta, siis on varasematel kordadel öeldud oma rahvuseks ka "maailmakodanik", "haldjas" või seda, et mul polegi rahvust. Samas olevat aga näiteks ühes vangikongis olnud nimetanud oma rahvuseks sakslased, kuigi nad olla rääkinud "ühte teist indoeuroopa keelt". "Siiski on rahvastikuregistrite andmete võrdlemine uuringute ja eelmise loendusega andnud ravuse osas veaks alla 0,4 protsendi, mis on väga hea tulemus," lisas Beltadze.

E-riigile oleks registripõühine loendus loomulik

Beltadze sõnul oleks registripõhise loenduse korraldamine e-riigis nagu Eesti igati loomulik. Statistikaamet on seda kümme aastat ette valmistanud ja selleks kulutanud 15 miljonit eurot. Tavameetodil rahvaloenduse korraldamine maksaks aga lisaks 10 miljonit eurot. Ning arvestades, et alates 2024. aastast, kui hakatakse korraldama igaastaseid registripõhiseid loendusi, oleks 2021. aasta registripõhine loendus igati loomulik.

Registripõhist loendust on varem suutnud korraldada ainult üheksa riiki ning nüüd, uues loendusvoorus on 41 riiki andnud teada, et soovivad registripõhist lähenemist. Eesti lähipiirkonnast kasutavad seda kõik Põhjamaad, aga ka Läti ja Leedu valmistavad seda ette, rääkis Beltadze.

Loenduse meetodi peab statistikaamet otsusma koostöös statistikanõukoguga tänavu detsembris.

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon soovitas eelmisel nädalal 2021. aasta rahvaloenduse korraldada osaliselt registripõhisel meetodi, mille puhul küsitletakse endiselt inimesi nende üksikute tunnuste kohta, mis on registrites probleemsed või puudu.