Keeleteadlased on vastu vaid registripõhisele rahvaloendusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lise Harlevi teos
Lise Harlevi teos "Mõtleme oma emakeeles" Autor/allikas: Tallinna Kunstihoone, Karel Koplimets

Keeleteadlased saatsid rahandusministrile ühispöördumise, milles väljendavad vastuseisu statistikaameti soovile üle minna täielikult registripõhisele rahvaloendusele.

Teadlased paluvad rahandusministril toetada ettepanekut, et selle haldusalas olev statistikaamet kasutaks järgmisel rahvaloendusel kombineeritud loendusmeetodit, sest ainult registritest pole võimalik saada küllaldase usaldusväärsusega keeleoskuse andmeid.

"Statistikaameti soov üle minna täielikult registripõhisele rahvaloendusele välistaks andmete kogumise elanikelt otse ja tekitaks olukorra, kus teave elanike keeleoskuse kohta jääks eelmiste loendustega võrreldes oluliselt vaesemaks," märgitakse pöördumises.

Keeleteadlaste hinnangul noteeriks registripõhine rahvaloendus üksnes emakeele ja jätaks kõrvale kogu muu keeleinfo, sh riigikeele oskuse ja omandamise eri vanuserühmades, mitmekeelsuse Eesti ühiskonnas, andmed murdekeelte elujõu ja kasutajate paiknemise kohta.

"Paraku ei sisalda registrid ammendavat infot isegi mitte emakeele kohta. Ühiskonnale olulist keeleinfot tuleks koguda just rahvaloendustel, et kasutada seda riigi huvides ühiskonnaelu korraldamisel. Eesti probleem on vene ükskeelsusesse sulgunud elanikud. Riigikeele valdamise kõrval tuleks väärtustada mitmekeelsust ja tõsta esile meie mitmekeelseid kui väärtusliku oskusega inimesi."

Keeleteadlaste sõnul on rahvaloenduse käigus kogutud andmestiku suurimad plussid järjepidevus ja andmete ühilduvus.

Pöördumisele kirjutasid alla Tiina Laansalu (Eesti Keele Instituut), professor Birute Klaas (Eesti keelenõukogu), Margit Langemets (Eesti Rakenduslingvistika Ühing), professor Helle Metslang (Emakeele Selts), professor Hannes Palang (TLÜ humanitaarteaduste instituut), professor Renate Pajusalu (TÜ eesti ja üldkeeleteaduste instituut) ja Rainer Kuuba (Võru Instituut).

Ka TAI tahaks inimeste küsitlemist

Lisaks keeleteadlastele on väljendanud skepsist vaid registripõhise rahvaloenduse suhtes ka Tervise Arengu Instituut (TAI). Nemad märgivad rahvastikuminister Riina Solmanile saadetud kirjas, et paluvad ministrilt toetust, et vaid registripõhisena plaanitud 2021. aasta rahvaloendus ei jätaks käsitlemata rahvastiku tervist.

"Tervise Arengu Instituut peab ülimalt vajalikuks, et 2021. aasta rahvaloendusega kogutavate tunnuste hulka kuuluksid terviseseisundi kohta need kaks küsimust, mis olid eelmise, 2011. aasta rahvaloenduse programmis. See eeldab, et rahvaloendus on osaliselt registripõhine, kuid mõned üksikud ühiskonna jaoks olulised tunnused lisaks terviseseisundile kogutaks kõikselt otse isikutelt."

TAI teadusdirektor Toomas Veidebaumi sõnul on rahvaloendus ainus allikas, mille põhjal saab võrreldavate andmete alusel otsustada, millised nihked on toimunud rahvastiku tervises kahe rahvaloenduse vahel.

"Küsitlusuuringud ei anna neist nihetest piisavalt täpset teavet, seda tõendab tervena elatud aastate arvu raskesti seletatavad kõikumised aastati. Samuti ei taga registritesse koondatud andmed kogu rahvastiku ulatuses võrreldavat terviseteavet. Terviseküsimused rahvaloenduses aitavad paremini plaanida rahvatervishoiuprogramme ja -teenuseid, hinnata nende programmide ja teenuste tõhusust ning võrrelda Eesti ja teiste riikide rahvastiku tervist," märkis Veidebaum.

Statistikaamet: e-riigis on registripõhine loendus loomulik

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze kaitses 25. septembril ERR.ee saates "Otse uudistemajast" registripõhist rahvaloendust põhjendusega, et see peaks andma täpsema tulemuse kui seni kasutatud meetod, kus küsitlejad kodudesse saadetakse.

Beltadze sõnul oleks registripõhise loenduse korraldamine e-riigis nagu Eesti igati loomulik. Statistikaamet on seda kümme aastat ette valmistanud ja selleks kulutanud 15 miljonit eurot. Tavameetodil rahvaloenduse korraldamine maksaks aga lisaks 10 miljonit eurot. Ning arvestades, et alates 2024. aastast, kui hakatakse korraldama registripõhiseid loendusi iga aasta, oleks 2021. aasta registripõhine loendus tema sõnul igati loomulik.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: