"Välisilm": mida toob uus hooaeg Euroopa Liidus? ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa Liit alustab sügisel uue hooga - tööd on alustanud uus parlament, peagi asub ametisse uus komisjon. "Välisilm" uuris, kuhu tulevane komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Liidu tüürib ja kuhu liigub Eesti Euroopa Liidus.

Valitsusjuhtide ettepanekul laia avalikkuse jaoks otsekui küülikuna kübarast Euroopa Liidu tippjuhi kandidaadiks tõusnud Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen pälvis parlamendis napi toetuse.

Ursula von der Leyen lubas parlamendile ambitsioonikat kliimapoliitikat, tähelepanu inimesele ja sotsiaalteemadele, meie väärtuste ja õigusriigi kaitset ning tugevust ja ühtsust. Konservatiivse poliitiku suust kõlas jutt, mis võiks kuuluda hoopis sotsiaaldemokraadile või rohelisele.

Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ütles, et tõstaks kõigepealt esile Euroopa ühtsuse säilitamise. "Ma arvan, et von der Leyen suhtub sellesse väga tõsiselt. Me oleme olukorras, kus EL on poliitiliselt killustunud ja pingeid on rohkem kui varem nii liikmesriikide sees kui liikmesriikide vahel. Aga tema kindlasti geopoliitilistel maailmapoliitikast tulenevatel põhjustel soovib töötada Euroopa ühtsuse nimel ja näiteks ida- ja läänepoolsete riikide lõhede vähendamise nimel," kommenteeris Raik.

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi (KE) sõnul on von der Leyenil nii-öelda roheline agenda. "See oli tema number üks, mis on Eestile nii ja naa. Kui me hakkame väga eeskujulikult täitma kõiki neid nõudmisi, siis meid ootab Ida-Virumaal sotsiaalne katastroof. Meie jaoks on väga oluline võluda välja mingisugused abivahendid või mingid üleminekuperioodid. Nii et see on eestlastele selge punane tuluke, millele tähelepanu pöörata. Muidu kõik sotsiaalsed asjad olid tema jaoks väga olulised," lausus Toom.

Sotside eurosaadik Marina Kaljurand tõi välja kliimatemaatika ja konkurentsivõime olulisuse von der Leyeni eesmärkides. "Vähem kui me oleksime tahtnud kuulda rääkis ta Euroopa väärtustest ja nendest riikidest, kes nendest väärtustest on eemale astunud. Ma pean silmas Poolat ja Ungarit. Mida teha nende riikidega?" lausus Kaljurand.

Samuti rääkis von der Leyen Kaljuranna sõnul vähe maksudest just üle-Euroopaliste maksude kehtestamise kontekstis. Ja vähe rõhku sai tema hinnangul ka uus finantsperspektiiv.

Eurosaadik Jaak Madison (EKRE) tõi välja kaitsekoostöö süvendamise ja uue rahanduspoliitika, et süvendada ka fiskaalpoliitikas Euroopa Liidu ühtsust või föderaliseeritust või väga tugevat liitriigistumist. "Kuidas kattuvad tema sõnad ja lubadused, et saada oma hääled kokku Euroopa Parlamendis hääletusel, kuidas see kattub tema reaalsete sammudega, eks see hakkab mõjutama ka Euroopa Liidu tulevikku ja Euroopa Parlamendi tööd. Samas fakt on see, et suurt enamust suurtel fraktsioonidel ei ole," sõnas Madison.

Eesti enda Euroopa Liidu poliitikat on uue valitsuse ajal iseloomustanud ühelt poolt kinnitused, et midagi ei muutu ja teisalt aeg-ajalt eneselt justkui vaiba alt tõmbamine.

Eesti välispoliitika instituudil on pooleli uuring Eesti Euroopa Liidu poliitika ja Eesti maine kohta Euroopa Liidus.

Kristi Raiki sõnul paistavad Eesti eesmärgid Euroopa Liidus ja Eesti võimekus oma huve kaitsta nõrgemad kui varem. "Me oleme näinud uue valitsuse ajal, viimaste kuude jooksul olukordi, kus Eesti on jäänud Euroopa Liidu nõukogus üksi," sõnas ta.

Raik viitas olukorrale juunikuus, mis tekkis seoses ESM-i reformiga ja kus valitsus pidi pärast Eesti seisukohta muutma. "Need asjad ei jää kindlasti partneritele märkamata, tekitavad hämmeldust, me oleme näinud olukordi, kus Eesti positsioneerib end Ungari ja Poola kõrvale. Seda nii energia ja kliimateemadel kui ka mingil määral migratsiooniteemadel. Ja see on puhtalt fakt, et momendil Ungaril ja Poolal on väga kehv maine Euroopa Liidus. Seda näitavad näiteks Euroopa välissuhete keskuse uuringud," rääkis Raik.

"Me oleme näinud ka seda, et valitsuse sees on erinevaid seisukohti Euroopa Liidu erinevate poliitikate osas, olgu selleks kliima, rändepoliitika või euroala reformid. Need teemad saavad olema päevakorras sügisel ja tulevatel aastatel. Valitsusel on keeruline nende lahkarvamuste taustal Eesti huve kaitsta," ütles Raik veel.

Peaministripartei Keskerakonna ridadesse kuuluv Yana Toom ütles, et Eesti Euroopa Liidu poliitika ei ole muutunud.

"Ma arvan, et muutunud ta ei ole, kui me jätame sulgudest välja kõik Helmede imelikud väljaütlemised. Aga ükski neist ei ole meil teatavasti välisminister, nii et siin sa võid arvata mida iganes see midagi ei muuda. Siin võib olla teatud imidžikahju kahtlemata, aga see pole välispoliitika," lausus Toom.

Jaak Madison märkis, et on normaalne, et EKRE mõjutab valitsuse välispoliitikat. "Eeldada, et kui valitsuse on kokku pannud kolm erakonda ja nendest kolmest erakonnast üks on olnud põhjendatult kriitiline, osundanud tähelepanu väga tõsistele murekohtadele Euroopa Liidus, mis puudutab eelkõige seadusandlust ja föderaliseerumist, mis puudutab otsustusprotsesse, et kus midagi otsustatakse ja mis on meie enda pädevus otsuste langetamisel. Kui see on olnud ühe erakonna üks põhilisi sõnumeid ka valimisprogrammis, siis ilmselgelt ei saa välispoliitika ja Euroopa Liidu poliitika 100 protsendiliselt samamoodi jätkuda nagu see oli Reformierakonna valitsemisperioodil või kui oli Keskerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuse ajal või mõne muu valitsuse ajal, see on ka täiesti normaalne ja paratamatu. Mis puudutab maine murenemist, siis kindlasti võib hakata spekuleerima, kelle silmis maine kukub, kelle silmis maine tõuseb. Kindlasti võib öelda, et praegune valitsus ja välisminister on väga palju pingutanud selle nimel, et Eestil oleks väga head liitlassuhted Poolaga, Ungariga," kommenteeris Madison.

Omaette teema on valitsuspartei EKRE poliitikute rassistliku või natsliku sõnavarakasutusega flirtivad väljaütlemised, mis ei ole jäänud ka rahvusvahelise tähelepanuta. Viimane selline oli Jaak Madisoni säuts, milles ta rääkis ühtaegu põgenikest ja lõplikust lahendusest.

Madison selgitas, et tegi seda meelega ja teadlikult. "Samas ma ei ole kuskil tsiteerinud mitte ühegi diktaatori või totalitaarse režiimi käilakuju mingeid väljaütlemisi, kui keegi näeb siin mingit otsest seost mingite režiimide või väljaütlemistega, siis me näeme otsest seost ka saksa keelega. Keelame ära üldse mõned sõnad, sest seda sõna on ajaloos mitte mõni väga stabiilne inimene võib-olla kasutanud. Probleemi nähakse hoopis vales kohas, mitte seal, kus on põhiprobleem tänases Euroopas, Euroopa Liidu migratsioonipoliitikas," ütles Madison.

Küsimusele, kas Madison ei arva, et sellise provokatiivse sõnakasutusega kahjustab ta Eesti mainet ja huve vastas ta järgmiselt. "Eesti huvide kahjustamine ei ole kindlasti see, kui ma ütlen, et Euroopal on vaja migratsioonipoliitikas korralikku, toimivat lahendust," sõnas Madison.

Marina Kaljuranna sõnul on kirjutamata reegleid ja norme, mida lihtsalt ei tehta, sest sellega võidakse kedagi solvata. "Need on need põhimõtted, mille poole me oleme nii palju püüelnud, kui me taastasime Eesti iseseisvust ja kurb on näha, et Eestis neile pööratakse selg. Muidugi see tekitab küsimusi. Ja tekitab küsimusi ka see, kui mõned meie poliitikud on uhked, et nad on samas reas koos Poola ja Ungari poliitikutega. Meilt küsitakse ka, et Eesti, milleks, te olete edukas olnud, te olete innovatiivne, te olete olnud musterlaps. Koos Balti riikidega te olete olnud Euroopa edulugu. Miks te nüüd seda kõike tahate ära visata? Ja miks te tahate endasse sumbuda, piirid ümber tõmmata, müüri ümber ehitada, miks te võtate eeskuju riikidelt nagu Poola ja Ungari? Muidugi see tekitab küsimusi," rääkis Kaljurand.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: