Riigikogu liige ja Raplamaa omavalitsuste liidu (ROL) juhatuse esimees Heiki Hepner (Isamaa) oli keskpiirde rajamise vastu juba varem ning väljendas oma rahulolematust hiljuti ka sotsiaalmeedias.

"See meede paraku liiklusohutust ei tõsta, pigem vähendab. Sest pärast kolonnis sõitmist hakatakse seal, kus piiret enam ei ole, iga hinna eest üksteisest mööda sõitma," kirjutas ta Facebookis.

"Kui omavalitsusliit selle vastu protestis, siis selgitati, et meetme eesmärk on takistada möödasõitu. No siis peaks piirde kuni Raplani ehitama," märkis Hepner.

Hepneri sõnul tegi ROL maanteeametile ettepaneku, et keskpiirde rajamise asemel võiks seda raha kasutada mõne ristmiku ohutumaks muutmiseks või sama lõigu 2+1 või 2+2 rajaga ehitamiseks.

"Siis oleks tõesti liiklusohutus kasvanud. Aga paraku mingit arukat tagasisidet ei tulnud. Ja nüüd on otsustatud siiski ehitama hakkata. Mõttetu raharaiskamine," kirjutas Hepner.

Maanteeamet: lisaradasid ehitama ei hakata

Maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator Janno Vilberg ütles ERR-ile, et Tallinna-Rapla maantee teelõik valiti põrkepiirde rajamiseks, kuna seal on mitmed ohutegurid liiklejatele: suur liiklussagedus, lauged kurvid ning mitmed laupkokkupõrke õnnetused.

 "Arvestatud on ka sellega, et piirdelõigu lõppedes on mõlemas sõidusuunas sirgel lõigul ohutu möödasõiduvõimalus olemas," lausus ta.

Vilbergi sõnul on keskpiirdega sõidusuundade eraldamine otseselt seotud rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiga – vähendada raskeid liiklusõnnetusi.

"Keskpiirde paigaldamise eesmärk on muuta teelõigu liiklussüsteem selliseks, et liiklejad eksiksid võimalikult vähe ning ka eksimuse korral oleksid sellega kaasnevad kahjud võimalikult väikesed," märkis Vilberg, kelle sõnul on raskeimad tagajärjed õnnetustel, kui toimuvad laupkokkupõrked vastassuunas liikuvate sõidukite vahel.

Vilbergi sõnul pole lähiaastatel ette näha, et Tallinna–Rapla–Türi maantee ehitatakse 2+2 või 2+1 sõiduradadega maanteeks.

Esmaspäeval alanud töödega rajatakse 3,4 km pikkusele Kirdalu–Tagadi lõigule sõidusuundasid eraldav põrkepiire. Vasak- ja tagasipöördeks rajatakse pöördekohad.

Ehitustööde maksumus on 442 700 eurot ning tööd lõppevad tänavu detsembris.

Raplamaalased tegid ettepaneku juba mullu

Maanteeamet tutvustas keskpiirde rajamise plaani Raplamaa omavalitsusjuhtidele juba mullu märtsis.

Raplamaa omavalitsuste liidu juhatuse kuu aega hiljem toimunud koosolekul aga seati maanteeameti plaani otstarbekus kahtluse alla. ROL-i juhatus leidis, et kavandatud lahendus ei tõsta oluliselt liiklusohutust, pigem lükkab selline ajutine lahendus vaid edasi probleemi tegelikku lahendamist.

ROL taotles maanteeametilt, et keskpiirde asemel naaseks maanteeamet varasemate plaanide juurde, mille järgi riigi kõrvalmaantee nr 15 oli kavas Tallinna-Rapla lõigul välja ehitada 2+2 sõiduradadega maanteena. Selle kohta on juba valminud ka eelprojekt.

"Oleme seisukohal, et arvestades maanteede liiklussagedusi Eestis on selline lahendus igati õigustatud. 2017. aasta andmetel on selles piirkonnas liiklussagedus 7372 autot ööpäevas, mis on suurem või võrreldav riigi põhimaanteede nr 2 ja nr 4 liiklussagedustega," märgiti ROL-i kirjas maanteeametile.

Juhuks kui 2+2 oleks ameti hinnangul liialdatud lahendus, soovitas ROL alternatiivina võtta kaalumisele 2+1 sõidurajaga lahendus terve Tallinna-Rapla lõigu ulatuses.