Eesti riik saab infrastruktuuri arendamise finantseerimiseks võtta laenu, emiteerida võlakirju või rahastada projekte erakapitali kaasates ehk PPP (avaliku- ja erasektori koostöö) kujul.

Muidugi saab ka teisiti: näiteks külmutades mõneks aastaks pensionitõusu või riigiametnike palgad, kuid niisuguseid meetmeid võib poliitilistel põhjustel pidada enam kui ebatõenäoliseks. Majanduskasvu toel saab samuti, kuid Eesti majanduskasv on pikaaegselt kahaneva trendiga, sest rahvastik vananeb.

Riigilaenu alternatiiv on erakapital

PPP-projektidest kõneldes tuuakse tihti välja, et sellised projektid lähevad oluliselt kallimaks, kui rahastada projekte riigi poolt võetud laenu abil. Ja tõsi see ongi – riigil on võimalik laenata oluliselt soodsamatel tingimustel kui erainvestoritel.

Kuid Euroopa Liidus sätestatud ranged eelarvekriteeriumid ei luba riikidel korraga riigivõlga oluliselt suurendada. See pole rumal reegel – nii kontrollib Euroopa Liit valitsuste võimalikku soovi täita kiirelt valimislubadusi, kuumendades niiviisi üle kohaliku tööstus- ja ehitussektori. Kui mitu riiki paralleelselt nõnda talitaks, oleks regionaalse ulatusega majanduslangus vältimatu.

Riigilaenu alternatiiv on erakapital. Suurima investorite baasiga erakapital on koondunud pensionifondidesse, mis otsivad muuhulgas madala riskiga investeeringuvõimalusi – kindla tootlusega infrastruktuuri projektid liigituvad just sellesse kategooriasse.

Nii jõuab erainvestori pakutav kallim raha tagasi pensionikogujateni, tagades senisest suuremat tootlust ja luues taristu näol eeldused tulevaseks majanduskasvuks ja kindlamaks pensionipõlveks.

Seega, riigi kasutatav kallim kapital pole maksumaksjale sugugi probleem juhul, kui ta ise teenib sellelt investeeringult tulu, millesse ta maksude näol oma kapitali paigutab.

Erakapitaliga rahastatavaid PPP-projekte ei tasu võrrelda projektide teostamisega riigilaenu abil, vaid projektide mitteteostamise kuluga. Teede puhul avaldub mõju regionaalarengu, säästetud aja ja inimelude näol.

Teid saab PPP abil ehitada nii tasuliste kui ka mittetasulistena – viimasel juhul kirjutatakse finantstootlus projekti koheselt sisse ning erasektori partner ei võta riski tee kasutamise määra osas, vaid peab tagama tee pikaaegse tõrgeteta kasutatavuse.

Koolimajade, politseijaoskondade ja muude avalike hoonete puhul, mida seeläbi varem ehitada või renoveerida saab, võiks positiivseteks mõjudeks olla tulemuslikum õppeprotsess, tõhusamalt toimiv avalik sektor ja praegu riigi poolt aktiivselt otsitav energiakasutuse ja CO2 vähenemine. Ehk oleme õppinud ka varasematest PPP-näidetest Eestis ja suudame edaspidi korraldada hankeid läbipaistvalt ja laiapõhjalist konkurentsi tagavalt.

Mujal maailmas pole eelarve kriteeriumite täitmine ainus põhjus PPP eelistamiseks. Kasu seisneb erasektori juhitud projektide lühemast ehitusajast ja taristu optimeeritusest pikaaegsele kasutusele, mis annab tihti ka põhjuse kasutada innovatiivsemaid tehnoloogiaid ja võib seeläbi tekitada täiendava tõuke eraettevõtluses.

Kes teenib tulu?

Eesti riik saab PPP-projektide näol rahastada neljarajalisi maanteid, Saaremaa silda ja ka muid taristuprojekte. Lisaks saaksid kohalikud omavalitsused kasutada PPP-d vananeva hoonefondi uuendamiseks kui ka näiteks uute trammiliinide rajamiseks.

Seni on Eesti pensionifondide probleeme nähtud tootluses ning väheses soovis investeerida Eestisse. Osad fondid on viimastel aastatel tegelikult ületanud inflatsiooni, kuid Eestisse on tõesti vähe investeeritud. Seda osaliselt ka põhjusel, et Eestis pole leidunud suurprojekte, kuhu saaks paigutada suurt hulka kapitali madala riskimääraga.

Olenemata sellest, mida toob tulevik nn pensionireformi osas, on Eestis planeeritavad PPP-projektid tulevasele pensionärile kasumlikud igal juhul. Küsimus on selles, kas otsese finantstulu teenib Eesti pensionär või mõne muu riigi pensionär.

Kavandatavad muutused pensionisüsteemiga muudavad Eesti pensionifondid ettevaatlikuks pikaajalistes investeeringutes osalemises, sest peavad arvestama hoiustajate võimaliku sooviga vara kiirelt realiseerida.

Kõrvutades finantsmaailma loogikat ning pensionäride ja maksumaksjate huve, on PPP-instrument riigi infrastruktuuri arendamisel justkui võlumootor, ühendades kolme osapoole huvid, kuid kavandatavate Eesti pensionisüsteemi muutuste osas on oht et Eesti taristu arendamiselt teenivad teiste riikide pensionärid ning nende teenitud tootluse maksaks kinni Eesti maksumaksja.