Kui PPP-d ei rakendata ehk kasutatakse vaid riigieelarvelisi vahendeid, ehitatakse esmajärjekorras neljarajaliseks praegused 1+1 lõigud ja alles hiljem 2+1 lõigud kolmel põhimaanteel ehk Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteel.

"Lähteülesanne sõltub sellest, millise otsuse valitsus langetab PPP-projektide osas. Juhul, kui PPP-projektide osas on otsus positiivne, siis see tähendab, et korraga läheb ehitusse palju pikemad lõigud, kui see on võimalik teha läbi riigieelarvelise rahastuse. Ehk teed saavad kiiremini valmis, aga teiselt poolt ka pikemad lõigud," ütles Aas riigikogu infotunnis opositsioonisaadik Aivar Sõerdi (Reformierakond) küsimusele vastates.

Aas tunnistas, et laenu võtmine oleks riigi jaoks küll odavam, kuid paraku tuleb lähtuda kehtivatest eelarvereeglitest.

"Laenukoormus on Eestis väike. Laenu võiks võtta päris palju. Ja ma arvan, et infrastruktuuriobjektidele olekski mõistlik laenu võtta ja laenu kaudu neid ehitada. Aga paraku kehtivad eelarvereeglid, mis meil seda võetud laenu kohe kuidagi kasutada ei lubaks," ütles Aas.

Minister lisas, et kui valitsus otsustab PPP kasuks, peaks maanteede neljarajaliseks ehitamise projekteerimine või vähemalt osaline projekteerimine eelprojekti tasandil olema tehtud riigi poolt.

"Nüüd eelarve koostamise protsess käib ja kinnitan teile, et omalt poolt teen küll kõik selleks, et see raha riigieelarvesse saaks, et me saaks minna edasi neljarealiste teede projekteerimisega ja sealt tulenevalt ka siis maade ostuga."

Aasa sõnul on praegu Mäost edasi projekteerimisel või ettevalmistamisel kaks lõiku: Mäeküla ümbersõit ja Põltsamaa ümbersõit. Sealt edasi on võimalik hakata esmalt projekteerima ja sealt edasi põhimaanteid neljarajaliseks ehitama aastatel 2023-2024.

Rahandusminister Martin Helme sooviks avaliku ja erasektori koostöös juba lähiaastatel ehitada Tallinnast lähtuvad suured maanteed neljarajaliseks ning rajada ka silla üle Suure väina ehk mandrilt Muhu saarele.