Aas: importelektrile süsinikutasu kehtestamine mõjuks Eestile hästi

Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa hinnangul mõjuks Euroopa Liidu poolse süsinikutasu kehtestamine kolmandatest riikidest nagu Venemaa, imporditud elektrile Eestile hästi, samas peaks sellega ettevaatlikult toimetama.
Euroopa Liidu energiavoliniku kandidaat Kadri Simson ütles sel nädalal, et ta hakkab esmajärjekorras tegelema kolmandatest riikidest imporditud elektri süsinikuteemaga tegelema. Mida ta täpsemalt teha plaanib, ei ole ta veel avaldanud.
Probleem iseenesest seisneb selles, et Euroopa Liidu energiatootjad peavad elektri tootmisel arvestama Euroopa Liidu keskkonnanõudeid ja näiteks ostma CO2 kvooti. See teeb tootmise kallimaks. Samas näiteks Venemaa elektritootjatel sellist probleemi ei ole. See omakorda on loonud võimaluse kolmandate riikide saastavatel elektritootjatel Euroopa Liidu omadega edukalt konkureerida.
"Euroopa Liit on võtnud väga ambitsioonikad kliima ja energia eesmärgid, seega peame oluliselt vähendama õhku paisatava CO2 hulka. Kindlasti peame ka ise palju pingutama, liikuma rohelisema energiatootmise poole, aga silmas tuleb pidada ka seda elektrit, mida imporditakse väljast," ütles ERR-ile majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Piirangute rakendamine kolmandatele riikidele on Euroopa Liidu otsustada, seda ei saa teha liikmesriik ühepoolselt.
"Aga Eesti kindlasti toetab Euroopa Liidu ülest lahendust, mis võtaks arvesse erineva keskkonna jalajäljega toodetud elektri konkurentsivõime erinevust ehk "mustem" elekter tuleks ühel või teisel moel maksustada. Oleme seda teemat ka varasemalt Euroopa Liidus tõstatanud ning oluliseks pidanud," märkis minister.
"Samas tuleb kolmandate riikide elektri impordi piiramist hinnata ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite valguses. Viimase aja maailmamajanduse arengud on selgelt näidanud, et kõiksugu tariifid ei jää tavaliselt ühepoolseks - neile üldjuhul vastatakse omapoolsete tariifidega. Ka sellel on oma mõju, maailmapank on hinnanud tariifisõdade mõjuks maailmamajandusele 0,6 protsenti. Süsinikupiir puudutab ka näiteks maailmaturul osalevaid metallurgia- ja keemiatööstusi, kelle puhul ei saa mõju üheselt hinnata," rääkis Aas.
"Nagu öeldud, siis elektrikaubanduses oleks Põhjamaade ja Balti turule süsiniku piiri kehtestamisel positiivne mõju, mis looks meie ettevõtetele konkurentsis võrdsema positsiooni. Lisaks oleks ettevõtjatel rohkem motivatsiooni tuua turule keskkonnasõbralikumaid elektri tootmise seadmeid," ütles minister.
Toimetaja: Huko Aaspõllu