Sutter: Eesti on kõige vähem energia impordist sõltuv riik Euroopas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Energia juht Hando Sutter rääkis Vikerraadio saatele "Uudis +" antud intervjuus Eurostati andmeid vahendades, et Eesti on kõigem vähem energia impordist sõltuv riik Euroopas.

Kas Eesti Energia tõmbab põlevkivielektrijaamades tootmist vähemaks?

Nii lihtne see asi ei ole ja ei ole ka nii hull. Siiski eelmisel aastal Eesti Energia tootis põlevkivist kuskil suurusjärgis 80, isegi natukene rohkem protsenti elektrienergiast ja tegelikult ka põlevkivist toodetud elektrienergiat ka eksportisime isegi eelmisel aastal kus hinnad olid regioonis päris madalad. Nii et jätkuvalt on meil koht siiski olemas.

Kellele on vaja, et Eesti energia toodaks jätkuvalt põlevkivist elektrit? On see rohkem energiajulgeoleku ja varustuskindluse küsimus või on see äriline kaalutlus kuna põlevkivist elektrit tootes on seda võimalik ka kasumlikult müüa ja omanikule, ehk Eesti riigile dividende ja tulu teenida või on seal sotsiaalsed kaalutlused, et hoida Ida-Virumaal ära sotsiaalset plahvatust?

Tegelikult kõiki neid. Ja neid tuleks eraldi vaadata. Kui me räägime energiajulgeolekust, siis kindlasti on oluline, et ühel riigil on võimekus katta enda energiatarvet nii palju, kui ta suudab. Just veebruaris avaldati Eurostati andmed, mille tulemus on, et Eesti on Euroopa kõige vähem energia sõltuvam riik ja meie energiasõltuvus on kuskil üheksa protsenti, mis tuleneb põhiliselt gaasist, mida Eesti täielikult impordib. Aga elektris ja ka vedelkütustes on Eesti positsioon väga hea ja ma arvan, et selle üle võiks kõik eestlased õnnelikud olla, et see nii on. See on oluliselt teine pilt, kui näiteks Leedus, mis on väga palju sõltuv imporditud elektrist, millest näiteks pool tuleb Venemaalt. Kui me räägime varustuskindlusest, siis ma olen nõus Taavi Veskimäega, et pilt Eestis on parem, kuna erinevaid ühendusi on tulnud juurde. Kuid varustuskindlust ei ole kunagi liiga palju ja iga tootja Eestimaal, eriti, kui ta suudab toota elektrit kohalikest toorainetest, olgu see siis põlevkivi, biomass, turvas - need on kõik, mida Narva elektrijaamad suudavad kütusena kasutada. See on ainult hea varustuskindlusele. Ja kui me räägime majanduslikust aspektist, siis kujutage ette, kui kaheksa teravatt tundi elektrit, mis on Eesti keskmine aastane tarbimine, tuleks kõik importida. Isegi ei ole vahet, kust seda imporditakse. Kui on madalad hinnad, näiteks 30 eurot megavatt tunni eest nagu ta siin viimasel aastal suurusjärgus oli, siis see oleks selline 200-300 miljoni euro ringis lisaimporti. Ja kuskilt see raha peab tulema, see tähendab, et selle võrra me peaksime midagi eksportima. Niikaua kuni Eesti suudab energiat kodumaiselt toota ja seda eksportida on see suurepärane Eesti majandusele. Energia on päris suur osa ka majanduse kogupildist. Põlevkivi energeetika annab täna 4-5 protsenti Eesti SKP-st. Kui seda ühel päeval ei oleks, siis see tuleks millegagi asendada.

Alles äsja, 6. jaanuaril käesoleval aastal tegi Eesti Energia taasiseseisvumisaja päeva rekordi, tootes tipu hetkel 1780 megavatt tundi elektrit. Ja kui ma vaatasin nende päevade elektrihindasid, siis mõnel tunnil oli see tõusnud lausa 99 euroni megavatist. Aga mis saab suvel, kui on Jaanipäev?

Ma täpsustan, et 15. jaanuaril tegime me isegi veel suurema rekordi ja see oli Eesti taasiseseisvumisaja kõige suurem kodumaine elektritoodang, kus me ühel tunnil tootsime isegi üle 2100 megavati elektrit. Ühtepidi on see vahva selle poolest, et see näitab, et meil on säilinud võimekus elektrit toota, kui elektrit on turul vaja ja teistpidi näitab see seda, et kuna me nendel tundidel kui Eestis olid tarbimise tipud, me jätkuvalt eksportisime elektrit nende kõrgete hindadega, me teenisime Eestile ekspordi pealt tulu. Ja kui me vaatame tagasi paar aastat, siis eelmisel aastal oli meil sajandi kõige soojem märts, sellel aastal oli meil sajandi kõige soojem veebruar ja kui me vaatame edasi viite aastat, siis me eeldame, et meie talved on sellised keskmised.

Kui sellel 6. jaanuaril Eesti Energiat ei oleks olnud, siis kuidas see oleks mõjutanud nii Eesti kui ka kogu meie piirkonna elektrihindasid ja varustuskindlust. Kas Eestis oleks üldse elektrit jätkunud? Kas oleks pidanud hakkama tööstustarbijaid välja lülitama, et kodudes inimesed ikka sooja saaksid?

Viimane reaalne olukord, kus Põhjamaades süsteemioperaatorid pidid minema tarbimise kallale oli talvel 2009/2010, mis oli väga külm. Siis oli tõesti selline olukord, kus tarbimine oli nii suur, et reaalselt ei jätkunud lihtsalt regioonis elektrit. Ma arvan, et teatud olude kokku langemisel selline hetk täitsa reaalselt võib ka korduda. Öelda nüüd seda, et kui meie 2000 megavatti oleks olnud turult väljas, ta kindlasti oleks mõjutanud hindasid. See on spekulatsioon, et kui palju, aga hinnad oleksid olnud oluliselt kallimad ja kas varustuskindlus oleks olnud tagatud - ilmselt oleks - aga see oleks tulnud tarbijatele oluliselt suurema hinnaga.

Räägime sellest 27 euro hinna tasemest. Kui aasta keskmine jääks alla 27 euro, mis väidetavalt on Eesti Energia elektritootmise omahind, mida te siis teete? 2015. aasta detsembris jäi kuu keskmine alla 27 euro. Samas mitme aasta perspektiivis, kas te jätkate tootmist või millise plaani te teete?

See 27 on selline müstifitseeritud number, millele ma väga suurt kaalu ei paneks, sellepärast, et ma oleme väga palju teinud vahepeal selleks, et omahinda vähendada. Me oleme efektiivistanud oma kaevandamisprotsesse, me suudame põlevkivi kaevandada efektiivsemalt, oleme oma elektrijaamasid pannud efektiivsemalt tööle. Oleme investeerinud uude Auvere elektrijaama, mis on meie kõige efektiivsem elektrijaam. Samuti näiteks detsembrikuus on oluliselt alla tulnud CO2 hind Euroopas, mis mõjutab meie omahinda. Nii, et meie omahind muutub iga päevaga ja meie erinevad elektritootmisplokid, millest vanemad täna töösolevad on 60-ndatest pärit ja kõige uuem Auvere elektrijaam. Neid ei saagi omavahel võrrelda.

Kas nendes tingimustes, kus elektrihinnad on madalad, võib see suunata teid lõplikult sulgema neid vanu 60-ndatel ehitatud plokke enne plaanitud aega?

Kui keskmine hind on 27, siis see võib tähendada seda, et öötundidel on elekter alla kümne euro, aga päevatundidel on 40. See on see, mis annab meile võimaluse. Meil on insenerid teinud väga head tööd, et baaskoormus jaamades ehk stabiilsel režiimil töötama mõeldud jaamad töötavad meil täna niimoodi, et me tõmbame nad täiesti miinimumi öiseks ajaks ja päevastel tundidel, kui tarbimine on suurem, töötame täie võimsusega. Niipea kui me turule mahume, nii me paneme kõik plokid tööle ja meie üles ja alla koormamise tempo isegi vanade plokkidega, me suudame nullist ennast üles koormata alla kahe tunni.

Nii, et ühegi vanema ploki sulgemist te lähiaastatel ei plaani?

Hetkel mitte. Ma arvan, et pigem ressursi ammendumisega võib see tulla kõne alla kusagil alates aastast 2019.

Kui operatiivselt te saate neid põlevkiviplokke seisata ja käivitada?

See on tõsine harjutus. Eriti vanemad plokid ei olnud selleks mõeldud. Neid on ümber tehtud, me oleme erinevaid režiime katsetanud ja välja töötanud. Täna me suudame kahe tunniga vanad plokid nullist maksimumini koormata. Uus Auvere elektrijaam on võimeline üles-alla koormust taluma kuskil 50 megavatti minutis, mis on väga kiire.

Puudutame veel energiajulgeolekut. Taavi Veskimäe sõnum oli, et Narva elektrijaamad ei taga Eesti Energia julgeolekut kriisiolukordades, kuna jaamade jahutusvee süsteemid on sõltuvuses Venemaast. Kuidas te talle vastate?

Tõsi. Narva jaamad saavad oma jahutusvee Narva jõest ja kui seda jahutusvett ei oleks siis Narva jaamad töötada ei saaks. Mis puudutab Narva veehoidlat ja selle mõju, siis see on olemas. Kui lüüsid avada, siis tõepoolest tekiks jahutusvee hulgaga probleem. See on lahendatav kui seda tahaks lahendada täiendava lüüsiga, mis on Narva jaamade jaoks tehtud ja vee pumpamisega, mis oleks investeering suurusjärgus paarkümmend miljonit eurot. Ma isegi arvan, et kui me vaatame energiajulgeoleku seisukohast kogu Eesti elektrisüsteemi, siis võin öelda, et siin oli mõned aastad tagasi juhus, kus oli Narva ja Tallinna vahelisel ülekandeliinil metallikratid ühe kõrgepingemasti vaieri saagisid ära, et sellest natukene raha teenida, mille tulemusena üks kõrgepingemast kukkus pikali, aga kuna see on omal ajal ehitatud nii, et kaks liini jooksevad kõrvuti, siis üks kukkus teise peale ja kogu meie ülekandesüsteemi selgroog oli rivist väljas, mis puudutab põhiühendust Narva ja Tallinna vahel. Ja kui me võtame teise poole, siis täna elektriturul meile tuleb päris palju elektrit Venemaalt Soome ja Leedu ühendustega kokku kuni 3000 megavatti ja see töötab vastu igasuguste Põhjamaade ja Balti elektrituru loogikale. Näiteks Vene riigipühadel on meil hinnad väga madalad, sest siis Venemaa ei rakenda võimsustasusid. See on samamoodi Eesti Energia turule väga halb. Neid probleemkohti on rohkem kui Narva veehoidla ja kui me räägime sellest, et kui keegi tahaks saboteerida ja Narva veehoidla taseme alla lasta, siis lühiajaliselt kindlasti on Eesti elektriga kaetud, aga energiajulgeoleku kontekstis tuleks vaadata teemasid palju laiemalt.

Kuidas see Vene elekter üldse Baltimaade turule pääseb? Vene elektritootjad ei täida ju Euroopa Liidu keskkonnanõudeid ja see annab neile ka turueelise. Kas regulatsioonid on kuskil "auklikud"?

See on pigem probleem jah. Näiteks CO2 tasu, mida Euroopas kõik tootjad, ka Eesti Energia maksavad oma elektritoomisel tekkivatest emossioonidest, seda Venemaal ei ole. Peale selle on Venemaal väga odav gaas, mida meil ei ole võimalik kasutada. Seal on selged elektritootmise konkurentsieelised. Lisanduvad uued tuumajaamad Sosnovõi Boris ja Valgevenes lähiaastatel ja see kõik hakkab mõjutama meie elektriturgu. Selleks, et võtta mingi seisukoht, kuidas seda piiriüles energiakaubandust käsitleda, selleks peaks ennekõike Balti süsteemioperaatorid ja ka Soome kokku leppima. Seda aga ei ole suudetud teha. Kui Leedu on väga tugevalt sõltuv oma energiasüsteemis imporditud elektrist ja Eesti on pigem elektri eksportija, siis on huvid natuke erinevad, aga me loodame, et süsteemioperaatorid ikkagi võtavad selle teema lauale ja katsuvad siin tulevikku vaadates mingi konsensuse leida, sest kui kodumaine elektritootmine ei saa võrdseid tingimusi, siis võrreldes Vene tootjatega ta lihtsalt ühel hetkel sureb välja.

Jaanuaris hindas Eesti Energia varasid alla 65 miljonit, mis oli tunduvalt vähem kui prognoositi. Kas saate kinnitada, et sel aastal uut varade alla hindamist ei tule?

Varade alla hindamine on seotud siiski ennekõike energia hindadega turul ja seda on teinud vist enamus Euroopa energiaettevõtteid. Me ei tea, mis energiahinnad teevad ja kui nad peaksid veel langema või mitte taastuma, siis on võimalik, et tuleb veel korra aasta lõpus teha alla hindamist. Aga kui energia hinnad taastuvad, siis on võimalus ka, et me hindame varasid üles. See ongi selline dünaamiline protsess.

Reitinguagentuur Moody´s teatas veebruaris, et Eesti Energia krediidireiting võib kukkuda investeerimisjärgu viimasele tasemele. Kui see juhtub, mis see siis teile kaasa toob?

Reitinguagentuurid jälgivad kõiki energiaettevõtteid praegu väga hoolsalt, nii ka Eesti Energiat. Kui meie reiting peaks langema, siis see kindlasti mõjutab meie finantseerimiskulusid. Samas võin kinnitada, et meie jooksev tulemus ei ole nii hull. Me saame kõikide oma kohustuste teenindamisega hakkama ja siin mingit eksistentsiaalset probleemi ei ole. Nii, et teeme reitinguagentuuridega head koostööd, kirjeldame neile oma tulevikuperspektiive ja plaane ja ootame, kuidas nad meie väljavaadet hindavad.

Kas sel aastal võib Eesti Energia töötajate seas veel oodata ees koondamisi?

Täna lisaks sellele, mis me eelmine aasta kommunikeerisime ja mis on enamasti tehtud, siis meil ei ole plaanis rohkem koondamisi läbi viia. Kuid samas me töötame dünaamilistel turgudel. 70 protsenti meie tuludest tuleb väga suure konkurentsiga turgudelt. Kui seal midagi drastilist peaks toimuma lisaks sellele, mis on juba toimunud siis ei saa välistada, et me peame sellega kohanema. Kuid täna plaane lisakoondamisteks ei ole.

Kui palju Eesti Energia sel aastal riigile dividende saab maksta?

Oleme praegu teinud ettepaneku, mis küll veel üldkoosoleku poolt kinnitamata summale 40 miljonit eurot, mis on netodividendid, kuhu läheb tulumaks veel juurde ja see on siis võrdne meie eelmise aasta puhaskasumiga.

Justiitsminister Urmas Reinsalu on välja käinud ettepaneku kolida regionaalpoliitilistel põhjustel Eesti Energia peakontor Tallinnast Ida-Virumaale. Mida see Eesti Energia jaoks tähendaks?

Arvestades tänast olukorda energiaturgudel ja seda, mida me Eesti Energias teeme, et tulevikku kindlustada ja olla jätkusuutlikud, siis see on võibolla poliitikutele huvitav teema, aga meie võibolla kohvinurgas arutame ta läbi. Pigem on ta selline poliitiline uitmõte. Tal ei oleks võrreldes paljude muude asjadega olulist mõju Eesti Energia tulemusele. Samas on Eesti riik käitunud omanikuna väga mõistlikult. Ma usun, et selliseid suuniseid meile omanik andma ei hakka.

Kas teil häid uudiseid ka on? Millal Auvere jaam ametlikult avatakse?

Hea uudis on see, et eelmisel aastal siiski olenemata sellest, et 2015. aasta oli energiaturgudel raske aasta, me suutsime teenida 777 miljonit eurot tulusid ja 287 miljonit eurot maksueelset kasumit. Küll varasemate perioodide tulemusena, mis olid investeeringud, mida me pidime alla hindama, meie puhaskasumit vähendasid, aga ma arvan, et me oleme päris hästi hakkama saanud. Auvere uus elektrijaam on eelmise aasta maist tootnud Eesti võrku elektrit, käivad veel viimased häälestamised ja loodame, et esimesel poolaastal võtame ta ehitajalt lõplikult vastu. Ta saab olema Eesti kõige kaasaegsem elektrijaam, mis suudab toota kodumaistest kütustest umbes neljandiku Eestis tarbitavast elektrist ja seda järgmised kaks inimpõlve ja peale põlevkivi ka biomassist ja turbast. Ja loodame, et sellistest erutavatest teemadest saame lähiajal raporteerida. Me oleme Jordaania projektis enda arendusetapi lõpetanud ja strateegilistele investoritele selle projekti üle andnud, müünud oma enamusosaluse maha ja saanud tagasi arenduskulu ja ilmselt ka mingi preemia.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: