"Praegusel hetkel loomulikult Eesti ei saa homne päev Põxitit ellu viia. Punkt üks. Me oleme veel oma võrkudega sellises olukorras, et desünkroniseerimisega on päris mitu aastat vaja tööd teha. Aga teisalt alternatiiv näiteks gaasi näol vajab ka investeeringuid tugevasse LNG terminali," lausus Simson.

Saatejuht Andres Kuusk viitas president Kersti Kaljulaidi öeldule, et põlevkivienergeetika sureb välja. "Kas Kadri Simsonil on plaan, kuidas toad jäävad soojaks, me ei pärandaks oma lastele ja lastelastele saastatud planeeti, aga samas ka tuhanded töökohad Ida-Virumaal ei kaoks," küsis Kuusk.

"See on päris mitmetahuline küsimus, miks Ida-Virumaal toodetav elekter ei ole enam konkurentsivõimeline. Elektrit tarbime me ju endiselt. Üks hea asi on, et meil on regioonis toimiv elektriturg, mis ei ole nii normaalne mitte igal pool Euroopa Liidus. Aga teine küsimus on selles, mida tulevane president oma kõnes nimetas, et piiri ületav energia või elekter - selle puhul tuleb ka vaadata, et see, mida me kasutame ja see, mis on odavam, on toodetud samasuguseid reegleid silmas pidades nagu me oma tootjatelt nõuame. Kui meie põlevkivielektrile lisandub CO2 tasu, mis on kasvanud väga kiiresti, kas samasuguseid keskkonnaalaseid kaalutlusi on ka silmas pidanud need, kes meile odavamat elektrit tarnivad," vastas Simson.

Ambitsiooni kohta vähendada aastaks 2030 55 protsenti kasvuhoonegaase 1990. aastaga võrrelduna, ütles Simson, et ilma lisainvesteeringuteta uue tehnoloogia kasutuselevõtuks see juhtuda ei saa. "Innovatsioon peab olema Euroopas silmapaistvam kui ta seni on olnud. Teisalt need piirkonnad, mis on seni olnud tugevalt sõltuvad fossiilsetest kütustest, vajavad tuge, et teha energiapööre," sõnas Simson.

Küsimusele, kas komisjonil on hoovad, et pidurdada Nord Stream 2 või panna pidama kinni samadest reeglitest, mis Euroopas kehtivad vastas Simson järgmiselt. "Tänane ametisolev komisjon on tegutsenud selle nimel, et Nord Stream 2 peab vastama Euroopas kehtivatele reeglitele," ütles ta.

Simson: energia oli valdkond, milles tundsin end tugevamini kui teistes

Kuigi energiavoliniku koht tähendab suurt vastutust, suuri ambitsioone ja tegelemist vastuoluliste teemadega, ei arvanud Simson, et teema võiks hakata talle üle jõu käima.

"Ma ei oleks läinud oma esimesele kohtumisele tulevase komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga sellise ettevalmistudega, kui ma oleksin peljanud natud portfelli. See oli üks valdkondadest, milles ma tundsin end tugevamini kui teistes ja mul on hea meel, et meie kahel kohtumisel oleme me just energeetikast rohkem rääkis ja et see veenis portfellide jagamisel minu kandidatuuri kasuks," ütles Simson.

Simson rääkis, et peab oma prioriteetides lähtuma sellest, millise lubaduse on andnud komisjoni president Ursula von der Leyen.

Simson rääkis, et valmisolek energiaportfelliks peab tal olemas olema oktoobri esimesel nädalal, kui toimub Euroopa Parlamendi ees kuulamine. Simsonil on nüüd plaanis kohtuda Ursula von der Leyeniga, kes sõnastab taas üle oma ootused, samuti kohtub ta komisjoni peadirektoraadi inimestega. Lisaks proovib Simson enda sõnul kohtuda nii paljude Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) liikmetega kui vähegi võimalik.