Iga viienda inimese perearst on pensioniealine ja võib kohe ameti maha panna. Kui seni lootsid ametnikud ja sotsiaalministrid, et perearstikriisist päästavad moodsad tervisekeskused, siis nüüd tunnistavad ametnikud, et sellest ei pruugi abi olla.

Et inimesed päris ilma abita ei jääks, kui pensioniealised perearstid tõepoolest peaksid otsustama väljateenitud puhkusele minna, on sotsiaalministeeriumis valmimas must stsenaarium, mis kohustab haiglaid tegema perearsti tööd.

"Peale residentuuri lõpetamist ma läksin tõesti perearstiks tööle ja töötasin asendajana ja töötasin umbes aasta ja selle ajaga ma põlesin korralikult läbi," rääkis kaitseväe arst Marta Velgan.

Tema nimistus oli 1800 inimest ja see oli tööd alustanud tohtri jaoks liiga palju. Viimasel paaril aastal on perearstideks soovijate arv kasvanud, kui Velgani kursuse kogemus näitab, et vaid vähesed perearsti residentuuri lõpetajad on nõus hakkama oma nimistuga tööle. Enamus neist on ametis asendusarstina või töötavad mujal meditsiinisüsteemis osalise koormusega. Ka kaitseväke tööle läinud Velgan ei näe ennast perearstina.

"Ma ei ole valmis praegu nimistut võtma, see tähendab praegu sada protsenti kogu oma aja ja energia panemist ühe asja peale. Kui ma tahan ennast muudes asjades arendada, siis ei ole võimalik selle kõrvalt nimistut pidada," ütles Velgan.

Noorte huvi perearsti ameti vastu suurendaks Velgani arvates juba aastaid arutusel olnud võimalus töötada osalise koormusega või teha tööd kõrvuti pensionile mineva tohtriga, et hiljem tema praksis üle võtta.

Martna perearst Hiie Tiisleri sõnul oleks see poolik lahendus.

"Ma olen selle üle mõelnud, aga kui see noor arst teeb pool tööd, siis kust võetakse see teine inimene, kes teise poole ära teeb," küsis ta.

Pensionärina on Tiisler ka ise mõelnud võimalusele töötada osalise koormusega, kuid nii sinisilmne ta ei ole, et usuks sellise arsti leidmist, kes paariks päevaks Martnasse tööle tuleb. Väiksemasse kohta perearstide leidmise osas ei ole Tiisler kuigi opitimistlik.

"Peaks olema rohkem residente, et keegi neist ikkagi tuleb, mitte just päris maale, aga vähemalt maakonnakeskustesse. Antud juhul on probleem, et Haapsallugi perearsti leida," rääkis ta.

Kuigi perearstide nappusest on räägitud juba kümme aastat, siis sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste tunnistab, et tegelik kriisi põhi pole veel käes.

"Tõeline kriis on ilmselt siis, kui mõni nimistu jääb täiesti arstita ehk sinna ei leita ka asendusarsti," ütles ta.

Eestis töötab praegu 171 perearsti, kes on vanemad kui 65 aastat. Kuna mõnes maakonnas on juba praegu perearstide keskmine vanus üle 60 aasta, siis võib lähiajal vaja minna kriisiplaani. See näeb ühe võimalusena ette lahendust, et perearsti tööd hakkab tegema haigla.

"See on siiski kriisimeede, mis meil praegu on plaanis reguleerida ajutise lahendusena. Eelistatud on loomulikult see, et me leiame perearsti või vähemalt asendusarsti, aga kui olukord on selline, et tõepoolest ei leita ja jõuab kätte see hetk, kus nimistule ei leita isegi asendusarsti, siis me ju peame inimestele abi tagama, me ei saa jätta neid olukorda, kus nende ainukene võimalus on minna vältimatut abi saama EMOsse," rääkis Paluste.

Paluste möönis, et selle lahendus üle ei rõõmusta ei perearstid ega haiglad, kuid inimesi abita jätta riik ei saa. Kuigi viimasel paaril aastal on perearsti erialal suur konkurss, näitab statistika, et pea pooled neist lõpetanutest ei soovi perearstina töötada, vaid eelistavad töötamist kas abi- või asendusarstina.

Kaalumisel on idee hakata maksma noortele tohtritele tõeliselt motiveerivat lisatasu, kui nad on nõus minema tööle väiksemasse keskusesse, aga ka variant lubada perearstil töötada osalise koormusega ning pakkuda noorele tohtrile võimalust töötada esimesel aastal kogenud arsti käe all.

"Ise kutsume seda inkubatsiooniprogrammiks, kust võiks lahkuda sooviva perearsti kõrval töötada teine perearst ja see oleks täiendavalt rahastatud. Kas see nüüd suurendab noorte huvi, saame näha," rääkis Paluste.

Viimasel ajal on palju juttu olnud terviseametist, kes survestab veel töötavaid perearste võtma oma nimistusse uusi inimesi. Suure töökoormuse tõttu läbipõlenud tohtrid panevad ameti maha ja nii kasvab veelgi tööle jäänute töökoormus.

Paluste sõnul on täna keeruline öelda, et 20 aasta eest tehti midagi valesti, kui valiti praegune perearstimudel. Toona oli reform hädavajalik, ning kui oli valida, kas määrata inimene oma elukohajärgse arsti juurde või lasta tal endal tohtrit valida, siis eelistati praegust lahendust, kuigi see ei olnud kõige lihtsam riigi ega patsiendi jaoks.

"Valesti läks tõenäoliselt see, et perearstidest tehti ettevõtjad ja noored arstid ei ole valmis tegelema ettevõtlusega. Kõik teeksid lihtsalt arstitööd, aga et sa pead tervet firmat vedama ja juhendama ja vastutama materiaalselt, rahaasjadega ja kõigega tegelema," ütles Hiie Tiisler.

Nii jaoskonna- kui pereastina töötanud Tiisler peab toonast otsust õigeks.