Vallikivi rääkis saates, et viimase 20 aasta jooksul on 20 perearstinimistut vähemaks jäänud ning ehkki tublisid arste on väga palju, ei saa mööda tõsiasjast, et 20 000 inimesel ei ole oma perearsti ja kolmandik Eesti rahvast on pensioniealise doktori nimistus.

Tartus ja Tallinnas tema sõnul esialgu väga suurt probleemi ei ole, aga teistes kohtades, kus perearste on vähem, pole juurdekasv olnud nii suur ning mureks on see, et noorel residentuuri lõpetanud perearstil on tööturule keeruline siseneda, sest kohe on vaja võtta nimistu, luua äriühing, organiseerida ruumid ja personal.

"Näeme seda, et kus on olemasolev organisatsioon juba ootamas, on perearsti leidmine ja sulandumine /.../ palju vähem komplitseeritud. Kõige raskemas olukorras ongi piirkonnad, kus lähed üksi kuskile kaugele, õde on ka võib-olla pensionile läinud ja hakkadki nullist peale," selgitas Vallikivi.

Tanel Kiik ütles, et kedagi maapiirkonda tööle sundida ei saa, kuid 2020. aastal on eesmärk kindlasti käivitada inkubatsiooniprogramm, kus noor perearst töötab koos pensionieelikuga ja võtab temalt järk-järgult ameti üle.

"Selleks on raha korduvalt taotletud, hetkel, nagu teate, on eelarveprotsess lõpusirgel. Küsimus on selles, millised saavad olema summad ja võimalused 2020. aastal meie ministeeriumi eelarves ja millised saavad olema haigekassa võimalused. Kuna eelmise aasta ja käesoleva aasta sotsiaalmaksulaekumine on olnud positiivne, on ka haigekassa eelarve sellest tulenevalt selgelt tõusnud ja tõusmas järgmiseks aastaks, siis ma usun, et me leiame vastavad vahendid, et seda projekti alustada," sõnas sotsiaalminister.

Maapiirkondades on arstide kättesaadavus tema sõnul laiem probleem ning ta toetab lähenemist, et ka tasustamisel peab vaatama regionaalset komponenti.

"Loodan, et olukorras, kus haigekassa eelarve järk-järgult kasvab /.../ on meil võimalik järk-järgult neid esmaseid rahastusmudeleid ringi vaadata," sõnas Kiik.

Küsimusele, kas arstide palgad tõusevad järgmisel aastal, vastas sotsiaalminister jaatavalt.