Esmaspäevases Postimehes ilmus peatoimetaja Peeter Helme võimukriitikat ja Eesti praegust poliitilist olukorda käsitlev arvamuslugu "Kas te tahate totaalset sõda?".

Helme rääkis, et valitsusvastasuses ei ole midagi ebanormaalset ja ka Postimees on kriitiline valitsuse suhtes. "

Aga ma lihtsalt näen ühte tendentsi, mille võib kokku võtta nii, et mingi seltskond on kaaperdanud õiguse olla hea, õiguse olla õigel poolel. Ja nagu minu artikli reaktsioonid ka näitasid, siis võetakse väga valuliselt seda, kui sellele osutada," lausus Helme.

Soonvald: sõja terminite toomine tänapäeva ellu peaks olema meedia poolt minimaliseeritud

Urmo Soonvald nimetas Peeter Helme arvamuslugu märgiliseks looks, mis puudutas paljusid inimesi. "See puudutas inimesi, kes on aastate jooksul üles ehitanud Postimeest, kes on püüdnud seda Postimehe pärandit hoida, arendada, olla demokraatia üks nurgakividest Eestis. Ja see valmistas tohutu pettumuse," ütles Soonvald.

"Ma ei ole kindel, kas Postimehe lugejate ja kolleegide poolt oli see mandaat, et maalida Eestist selline pilt. Mina ei taha elada Eestis, kus kutsutakse üles totaalsele sõjale. Kas see oli kujund või mitte, ma ei tea. Aga selliste sõja terminite toomine tänapäeva ellu peaks olema meedia poolt minimaliseeritud," lisas Soonvald.

Helme: tugevad sõnad on vajalikud sisu avamiseks

Helme vastas, et see on äärmiselt kohane. "Ja see, et hakatakse kinni sellisest kujundist, mille ma seal tõin, selle asemel, et hakata vaatama artikli sisu, näitabki seda, et see kujund oli väga õigesti kasutatud. Meil on ühe raskem rääkida sisulistest asjadest ja me saamegi neist rääkida vaid tugevaid sõnu kasutades," ütles Helme.

"Kui meil on tekkinud selline olukord, kus poliitilise välja kumbki pool omavahel enam ei räägi, vaid üks seltskond koguneb ühes kohas ja teine teises kohas ja mõlemad tembeldavad teineteist tõeliseks kurjuseks ning kumbki ehitab endale oma konkureerivat reaalsust, siis ei olegi paremat mõistet selle kirjeldamiseks kui sõda," rääkis Helme.

Soonvald viitas, et uuringute järgi ei olnud võimul olev koalitsiooni ühegi erakonna esimene valik ning ei olnud ka Eesti rahva esimene valik.

Soonvaldi sõnul sooviti valdavalt Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni. Ta viitas, et koalitsiooniläbirääkimiste käigus viitasid ka mõned Isamaa ministrid, et nad ei soovi seda koalitsiooni.

Helme: Hirvepargi meeleavalduse korraldamises osalesid erakondadega seotud inimesed

Peeter Helmet pani muigama saatejuht Johannes Tralla väide, et Hirvepargi meeleavalduse puhul oli tegemist rahva omaalgatusliku kokkusaamisega. Tema sõnul olid selle miitingi organiseerimise taga opositsioonierakondadega seotud inimesed.

Soonvald oli veendunud, et Hirvepargis oli ka inimesi, kes ei olnud erakondadega soetud või neid, kes ei läinud sinna erakondade mahitusel. "Meie esivanemad ju tahtsid, et me elaksime riigis, kus inimestel on õigus minna, väljendada oma arvamust ja koju minna, mitte saada tembeldatud, et nad on angažeeritud mõne erakonna poolt," märkis Soonvald.

Helme rääkis, et toimumas on kaks esmapilgul vastandlikku protsessi. Esiteks pöördub suur osa inimesi poliitikast ära. Teine protsess on poliitika radikaliseerumine. "See osa, keda poliitika huvitab, suhtub sellesse ühe kirglikumalt," sõnas Helme.

Helme sõnul näitab tema arvamusloole tekkinud reaktsioon, et selline vastandus on olemas, aga sellest on üritatud mööda vaadata.

Helme: Eesti ja Euroopa väärtused on muutunud

Johannes Tralla tõi välja, et Helme nimetas oma artiklis Hirvepargi meeleavaldust tühjaks tundlemiseks, mis ei arvesta sellega, et Eesti ja Euroopa väärtused on muutunud.

"Me ei ela enam selles maailmas, kus me elasime 16 aastat tagasi, kui Eestis toimus referendum Euroopa Liitu astumise üle ja oleks naiivne teha nägu nagu me mõtleksime praegu täpselt samamoodi. Vahepeal on Euroopast üle käinud majanduskriis, rändekriis. On hakatud hoopis teise pilguga vaatama seda, mille peale Euroopa toona ehitati," ütles Helme.

Soonvald juhtis tähelepanu, et Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on tõusnud.

Helme sõnul üritas ta oma artiklis näidata, et mõlemad äärmused on "ühed mustad mõlemad".

Soonvald: EKRE ei ole tsentrisse liikunud

Soonvald ütles, et ta ei saa aru väitest, et Reformierakond ja sotsid on liikunud kuhugi äärmustesse ja EKRE jõudnud tsentrisse. "Kui me vaatame nende (EKRE - toim.) programmi, siis ma ei näe nende programmis neid momente, mis võimaldaksid neil olla poliitilise skaala keskel. Samamoodi ei ole Reformierakond ega ka sotsid äärmused. See on selline suvaline konteksti seadmine, millel ei ole ühtegi faktilist tõestust, et see niimoodi on," lausus Soonvald.

Helme sõnul väljendas ta selles osas artiklis oma kõhutunnet. Ta rõhutas, et eelkõige on see tema enda isiklik arvamus, mitte ametlik Postimehe peatoimetaja seisukoht poliitikas toimuva suhtes.

Soonvaldi sõnul positsioneerib Helme seisukoht siiski Postimehe kui väljaande suuna.

Soonvald: pooltõed, ekslikud väited, ühiskonnaga manipuleerimine

Helme selgitas: "Minu meelest on väga oluline, et me siiski hakkame rääkima sellest, mis meid vaevab ja kus on need lüngad, kus meie vestlused omavahel ei haagi. Nii, et selles mõttes ma näen, et asjad on siiski õigel teel. See kui me julgeme asju nimetada õigete nimedega, julgeme öelda, et on probleeme, julgeme sellest rääkida, ilma, et me ei takerduks siin mõnda fraasi või mõnda tsitaati - see oleks alustuseks hea. Aga hetkel ma siiski näen siin ka arenguruumi."

Soonvald ütles Helmele, et tema loos on kogum pooltõdesid, ekslikke väiteid ja manipuleerimist ühiskonnaga. "Sinu loos on suur kogum pooltõdesid, ekslikke väiteid ja manipuleerimist ühiskonnaga, mis on kahtlemata sinu õigus teha. Aga Eesti ühiskonna vaimne tervis... Ma pole pädev seda hindama, aga saab paremini," ütles Soonvald saate lõpus.