"Iganädalased parkimisandmed on hea liikuvuse ja ka äritegevuse, nagu teenindus ja meelelahutus, indikaator," ütles EuroPark Estonia tegevjuht Karol Kovanen ERR-ile.

Kovanen selgitas, et parkimine ei ole kliendile teenus omaette, kuna keegi ei tule parkima parkimise pärast, vaid pargib oma sõiduki, et mõnda muud teenust tarbida. See tähendab ka seda, et parkimine on väga asukohapõhine teenus.

"Parkla kasutatavus sõltub sellest, mis tüüpi teenused või asutused on vahetult parkla läheduses ja mis üritused toimuvad. Inimene ei tule parklasse, vaid kusagile, kuhu tal tulla vaja on ja pargib lähimasse parklasse. Seetõttu on parklatel väga erinevad iseloomud ja täituvus sõltub otseselt sellest, mis ümberringi toimub," rääkis EuroParki juht.

"Kui büroohoonest lähevad inimesed kodukontorisse ja teenindussaal suletakse, siis jääb parkla tühjaks. Kui Alexela kontserdimajas üritust ei toimu, siis parkla on tühi. Kui kõrval kinnistul ehitatakse, on parklas palju ehitajate autosid," tõi ta näiteid. "Kuna vanalinnas on paljud ärid ja tegevused suletud, siis on see kohe nähtav ka parkimise statistikas."

Seetõttu saab järeldusi teha ka ümbruskonna muude ettevõtete käekäigu kohta, leidis Kovanen: "Kui parklad on tühjad, siis ilmselt kiratsevad samas ulatuses ka ümbruse teenindusasutused."

Eriolukorra ajal tuli järsk kukkumine

EuroParki lühiajalise parkimise iganädalasest statistikast on näha, et kui enne koroonakriisi oli ettevõtte parklates üle 45 000 parkimiskorra nädalas, siis pärast 12. märtsi, kui valitsus eriolukorra kehtestas, kukkus parkimiste arv nädalas isegi alla kümne tuhande. Mõnel nädalal oli parkimiste arv 30 000 korra võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.

Eriolukorra lõppedes parkimiste arv taastus, kuid kukkus uuesti oktoobri alguses, 41. nädalal, kui Eestis hakkas taas kiiremini kasvama koroonaviirusega nakatumine.

Kovaneni sõnul on ka lühiajalise parkimise keskmine kestvus pisut lühenenud. "Võib arvata, et põhjuseks on ära jäänud üle kahe tunni kestvad üritused ja kogunemised. Ilmselt üritavad inimesed ka oma asjad kiiremini ära ajada, väldivad pikki koosolekuid," arutles ta.

EuroPark opereerib Tallinnas rohkem kui 200 avalikku tasulist parklat kokku umbes 24 000 parkimiskohaga. Iganädalaselt pargitakse ettevõtte parklates lühiajaliselt keskmiselt 40 000 korda ja aastas üle 2 miljoni korra. Sellele lisanduvad üle 6000 igapäevaselt parkiva lepingulise kliendi.

"Kuna meil on lai parklavõrgustik ja kohti oluliselt rohkem kui linna tänavatel, annab meie parkimisstatistika hea ülevaate inimeste liikuvusest," rõhutas Kovanen.

Ta tunnistas, et kuna parklate kulud – maa rent, tööjõud, kommunaalkulud – on fikseeritud, siis langenud tulud äralangemine on ka neile raskusi tekitanud.

"Meie tegevuse kulustruktuur on üles ehitatud tavaolude tulubaasile. Selge, et kui tulud langevad alla kriitilise piiri, oleme raskustes. Samas poleks hetkel vastutustundlik teha kampaaniaid, mis inimesi ohtralt ringi liikuma kutsuks," märkis Kovanen. "Oleme otsustanud omalt poolt pigem kaasa aidata ja äriliselt kohaneda."