Vikerraadio saates "Uudis+" küsis saatejuht Arp Müller Simsonilt, kas Euroopa Komisjon ei vaata sellele viltu, kui üks liikmesriik rajab uued võimsused, mis emiteerivad üks miljon CO2 ekvivalenti aastas?

Simson vastas, et Eesti on juba täna üks tublimaid kliimaeesmärkide täitjaid ning on täitnud aastaks 2020 seatud taastuvenergia eesmärgid mitu aastat ette.

"Meie eesmärgid aastaks 2030 nii CO2 vähendamise kui ka taatsuvenergia osakaalu suhtes on on märkimkisväärselt suuremad kui Euroopas keskmiselt. Ehk selles plaanis pole midagi karta," sõnas Simson ja lisas, et Eesti kasuks räägib ka teadmine, et meie peame oma lubadustest kinni.

"Ja kui me räägime põlevkivist, siis see pole nagu kivisüsi, mis kõlbab ainult elektriks tahkel kujul. Põlevkivielektri jalajälg keskonnale on suurem kui õli tootmisel. Kui me kasutame oma olulist maavara selleks, mis on säästvam kui sellest elektri tootmine, siis üelminekuperioodil on see võimalus olemas."

Simson lisas, et see, et Euroopa lepib kokku kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ei tähenda, et riigid peavad olema selleks valmis aastaks 2020.

"Oluline on, et oleks plaan, kuidas liigutakse selles suunas. Näiteks on meil liikmesriike, kes ütlevad, et lõpetavad söeelektri tootmise aastaks 2038 ehk neil on olemas plaan."

Simsoni sõnul ütleb Euroopa Komisjon liikmesriigile, mis on tema eesmärk CO2 vähendamiseks protsentuaalselt ja mis on eesmärk, et kasutataks energia toormise portfellis taastuvenergiat.

"Kõik ülejäänud energiaallikad on liikmesriigi suveräänne õigus," kinnitas Simson.